Mammutid, suured ja võimsad eelajaloolised loomad, on inimesi alati võlunud, kuid nende fossiilid jutustavad veelgi põnevamat lugu – milline oli nende elukeskkond ja kliima tuhandeid aastaid tagasi? Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlased koos rahvusvahelise töögrupiga tegid uusi avastusi Siberi mammutite elu kohta viimase jääaja maksimumi ajal, mida on peetud üheks külmemaks perioodiks Maa lähiajaloos. Teadustöö tulemusel seatakse kahtluse alla, kas mammutite elukeskkond oli tõesti nii ebasoodne, kui seni arvati.
Värsked uuringutulemused, mis avaldati teadusajakirjas Quaternary Science Reviews, keskenduvad seni vähe uuritud piirkonnale – Lääne-Siberi kaguosale. Uuringus analüüsiti mammutite hammaste ja võhkade isotoopikoostisi, mis andsid teadlastele väärtuslikku teavet tollase kliima ja elukeskkonna kohta.
Uuringu juhtivteadlane Ivan Krivokorin selgitab: «Pikka aega arvati, et jääaja maksimum oli nii külm ja ebasõbralik, et mammutid pidid ellujäämise nimel pidevalt võitlema. Kuid meie tulemused viitavad sellele, et kliima soojenes ajavahemikus 28 000–22 000 aastat tagasi ja Lääne-Siberi kaguosas ei olnud elutingimused nii karmid, kui varem arvati. Nii said mammutid seal elada tingimustes, mis ei erinenud oluliselt nende Euroopa sugulaste elupaikadest samal ajal.»
Teadlased avastasid, et mammutite elupaik Lääne-Siberis oli palju mitmekesisem, kui seni arvatud. Sealne kliima muutus aja jooksul soojemaks, mis võis pakkuda mammutitele eluks sobivamaid tingimusi. See leid seab kahtluse alla hüpoteesi, et ainult kliimamuutused viisid mammutite väljasuremiseni.
Elusuuruses mammut Royal Victoria muuseumis Kanadas.Foto: Wikimedia Commons/Thomas Quine
Toitumine kui võtmetegur
Uuring toob esile veel ühe olulise aspekti mammutite hääbumise kohta – toitumise. Krivokorin ja tema kolleegid usuvad, et mammutite väljasuremise põhjuseks ei olnud ainult kliimamuutused, vaid olulist rolli mängis ka toitainete kättesaadavus. «Meie uuringud viitavad sellele, et toitumine ja toitainete kättesaadavus võis olla võtmetegur, mis mõjutas mammutite hääbumist,» lisab Krivokorin. «Edasised analüüsid, näiteks süsiniku ja lämmastiku isotoopide uuringud, aitavad täpsustada, kas toitainete puudus võis olla üks põhjus nende suurte loomade kadumisel.»
Uuring mitte ainult ei heida valgust mammutite elule ja kliimamuutuste ajaloole, vaid aitab mõista, kuidas kliimamuutused mõjutavad suuri rohusööjaid ka tänapäeval. „Mammutite elu uurimine võib anda meile väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas kliimamuutused on minevikus ökosüsteeme mõjutanud ning kuidas need võivad mõjutada tänapäeva suuri loomi,» märgib Krivokorin.
Edasiste uuringutega jälile inimeste eluoluni
Lisaks mammutite elu uurimisele võivad need uued avastused anda vihjeid ka selle kohta, kuidas inimesed tol ajal samas piirkonnas elasid ja rändasid. Kas nad suutsid nendes kliimatingimustes ellu jääda? Kui kaugele nad rändasid ja kuidas nad mammutitega koos eksisteerisid? Need on küsimused, millele teadlased kavatsevad edasistes uuringutes vastuseid otsida.
Krivokorin ja tema töögrupp plaanivad jätkata mammutite toitumise ja elukeskkonna ajaloo uurimist, et paremini mõista, mis viis nende suurte loomade väljasuremiseni. Nende uuringud võivad pakkuda olulisi teadmisi ka tänapäeva kliimamuutuste mõjust suurtele rohusööjatele ja ökosüsteemidele laiemalt.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11673839t1he7f4.jpg)
/nginx/o/2024/10/23/16436230t1hd3f1.jpg)