Inimtekkelised keskkonnamuutused on jõudnud maakeral pea kõikjale ning põhjustavad looduslike elupaikade ja populatsioonide kokkukuivamist. Metsik loodus on jäänud inimese kujundatud ruumi ja temaga seotud elustiku kõrval vähemusse. Et aidata peatada elurikkuse kriisi, on meil vaja paremaid teadmisi inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju kohta loomade tervisele. Tuul Sepp on kindel, et need teadmised peavad jõudma teadusmaailma elevandiluutornidest praktiliste otsuste tegijate ja laiema avalikkuseni senisest kiiremini. «Niikuinii otsib peaaegu iga teadlane vastust küsimusele, kuidas saab tema tehtav teadus maailma paremaks muuta,» ütles professor.
Valgusreostus mõjutab linnupoegade tervist, mere keemiline reostus põhjustab kaladel haigusi ja inimese muudetud keskkonnas võib ka metsloomadel areneda vähk. Linnastumine killustab looduslike liikide elupaiku. Merelinnud on mõjutatud nii kliimamuutustest, ülepüügist kui ka veereostusest. Paljud teadusuuringud näitavad, mis on looduses valesti.
Tuul Sepp tutvustab inauguratsiooniloengus oma uuringuid linna ja mere, kalade ja lindude ning loomade käitumise ja füsioloogia kohta. Teaduse aktiivse ja hinnatud populariseerijana jagab ta oma kogemusi saadud teadustulemuste viimisest ühiskonda. «Muu hulgas räägin loengus Tartu Roheringi projektist, mis on näiteks minu lahendus linnaökoloogia teadustulemuste aeglasel jõudmisel praktilisse linnaplaneerimisse. Lahenduseks inimeste väikesele teadlikkusele merelindude ohustatud seisundist oleme aga kolleegidega loonud merelindude elu tutvustava lauamängu ja koomiksiraamatu,» sõnas professor. Loengus valgustab Sepp nende tegemiste telgitaguseid ja räägib, milliseid uusi oskusi on teadlasel selliste projektide elluviimiseks vaja.