VAATA VIDEOT ⟩ Bakter kui piraadilaev: saak konksudega enda külge ja siis ba...bahh!

Sellised näevad välja piraadilaev-bakteri Aureispira abordaažikonksud. Foto: Yun-Wei Lien / ETH Zürich

Mikroskoopilised lahingud käivad meie ümber, peal ja sees igal ajal, kus mikroobid kasutavad rünnakuteks oodatust põnevamaid relvi. Teadlased on nüüd avastanud bakteri, mis ründab oma saaki nagu piraatide laev, kasutades abordaažihaake, millega saak enda ligi sikutada, ja «kahureid», mis vaenlasi hävitavad.

Uuritud liik on Aureispira – tavaline meres elav bakter, kes võib ellu jääda nii vees kui ka mitmesugustel pindadel. Kui keskkonnas on piisavalt toitaineid, elab Aureispira rahulikku elu. Ent kui toit otsa saab, hakkab see bakter saaki jahtima, kasutades piraaditaktikaid, mis võiksid isegi Taaniel Tinale au teha.

Esmalt liigub see sujuvalt saagi kõrvale, seejärel laseb välja oma pisikesed konksudega varustet köidikud, mis takerduvad sihtmärgi viburite ümber – need piitsataolised jätked aitavad paljudel bakteritel liikuda, seega köidikute kasutamine takistab saagi põgenemist.

Vaata videot:

 

Järgmisena tulistab Aureispira oma rakulistest kahuritest – struktuuridest, mida nimetatakse kokkutõmbuvaiks sissepritsesüsteemideks (contractile injection systems), mis toimivad nagu pumppüssid ja tulistavad kiiresti liikuvaid mürsukesi. Need põrutavad läbi sihtmärgi välismembraani, paisates laiali selle sisikonna, mida Aureispira saab seejärel «süüa».

Kogu stseen meenutab ühe piraadilaeva rünnakut teise vastu, selgitas uuringu juhtivautor Martin Pilhofer.

Varasemad uuringud on juba näidanud, et Aureispira kasutab sellist rünnakutaktikat, kuid selles uues uuringus süvenesid teadlased protsessi detailidesse, kasutades valgusmikroskoopiat ja krüoelektronmikroskoopiat. Need tehnoloogiad aitasid täpselt uurida «relvade» funktsiooni ja struktuuri. Samuti täheldati, et bakter käitub sellisel viisil looduses ainult siis, kui toitained on otsakorral.

Mis puutub selle avastuse võimalikku kasutusse, siis teadlaste sõnul on hetkel tegemist peamiselt baasuuringuga, mis on ajendatud nende enda uudishimust. Kuid parem arusaam nendest rakulistest relvadest võib tulevikus aidata infektsioone või vetikate vohamist peatada või ravimeid keharakkudesse toimetada.

Praeguseks saame vaid ette kujutada, milliseid mikroskoopilisi merelahinguid iga päev toimub.

Uuring avaldati ajakirjas Science.

Allikas: ETH Zurich  ja New Atlas