Humanoidrobotist kunstnikul valmisid maalid – neid tuleb veel ja vaata, kui palju need maksavad

Ai-Da on maailma esimene robot-kunstnik, kelle uusim teos, arvutiteaduse teerajaja Alan Turingi portree, läheb peagi Londoni Sotheby’si oksjonimajas haamri alla. Foto: Ai-Da / Aiden Meller

Varsti pannakse oksjonile maailma esimese humanoidrobot-kunstniku Ai-Da joonistatud portree. Portree pealkirjaga «AI God» on suurejooneline 2,2 meetri kõrgune maal, mille hinnanguline väärtus on vahemikus 100 000 kuni 150 000 naela.

Ai-Da on maailma esimene ultrarealistlik robot-kunstnik, kes on minemas kunstiajalukku. Tema uusim teos, arvutiteaduse teerajaja Alan Turingi portree, läheb peagi Londoni Sotheby’si oksjonimajas haamri alla. See hetk tähistab esmakordset sündmust, kus humanoidroboti kunstiteos müüakse suures oksjonimajas.

Portree, mille pealkiri on «AI God», on tähelepanuväärne 2,2 meetri kõrgune maal, mis kujutab Alan Turingit, keda peetakse moodsa arvutiteaduse alustalaks. Maali hinnanguline väärtus jääb vahemikku 100 000 kuni 150 000 naela ja see püüab jäädvustada Turingi keerulise pärandi. Oksjon toimub veebis 31. oktoobrist kuni 7. novembrini ning kuulub Sotheby’s Digital Art Sale'i programmi, mis uurib kunsti ja tipptasemel tehnoloogia ristteed.

Ai-Da ja teema looja Aiden Meller. Foto: Niklas Halle'n / AFP

Kunsti ja tehisintellekti sulandumine

2021. aastal loodud Ai-Da on Briti galeristi Aidan Melleri looming, kes tegi roboti loomisel koostööd Oxfordi ja Birminghami ülikoolide tehisintellekti ekspertidega. Ai-Da koosneb keerulistest tehisintellekti algoritmidest, kaameratest tema silmades ja bioonilistest kätest, mis võimaldavad tal iseseisvalt maalida. Ta suudab luua oma teoseid ilma inimeste sekkumiseta, kasutades oma pintslitõmmetel keerulisi masinõppe tehnikaid.

Ai-Da valik kujutada Alan Turingit on eriliselt tähendusrikas. Turing oli tuntud oma otsustava rolli eest sakslaste Enigma koodi murdmises Teise maailmasõja ajal ja arvutiteaduse teoreetiliste aluste loomises. Samuti väljendas ta 1950. aastatel muret tehisintellekti võimalike ohtude pärast. Need hoiatused kajavad ka tänapäeval, kus tehisintellekt on muutunud võimsaks tööriistaks, kuid samas ka eetilise arutelu teemaks.

Aidan Meller rõhutas, et portree sumedad toonid ja killustatud näojooned sümboliseerivad väljakutseid, mida Turing ennustas seoses AI kiire arengu kaasnemisega. Meller selgitas, et teos viitab just neile raskustele, millele Turing viitas seoses tehisintellekti juhtimisega.

Ai-Da osales 30.–31. mail 2024 ÜROs ülemaailmsel tippkohtumisel «AI for Good». Ai-Da esitles ÜROs viit suuremõõtmelist kunstiteost – Kolme pilti Alan Turingist, Ada Lovelace'i portreed ja autoportreed. Foto: ai-darobot.com

AI ja kunst: kahtlane kooslus?

Kuigi Sotheby’si oksjon on Ai-Da jaoks esimene, pole see kaugeltki tema esimene etteaste kunstimaailmas. Pärast tema debüütnäitust «Unsecured Futures» Oxfordi ülikoolis on tema teoseid esitletud mitmel rahvusvahelisel näitusel, sealhulgas Veneetsia biennaalil ja ÜRO algatuses AI for Good Global Initiative. 2022. aastal tõmbas Ai-Da tähelepanu, maalides portreesid muusikamaailma ikoonidest, nagu Billie Eilish, Diana Ross, Kendrick Lamar ja Paul McCartney, kes kõik esinesid toona Glastonbury festivalil.

Ai-Da esilekerkimine toimub ajal, mil inimeste loovuse ja masinate loodud kunstiteoste vahelised piirid on muutumas üha hägusemaks. Tema kunst tõstatab fundamentaalseid küsimusi loomingulise väljenduse olemuse kohta, esitades küsimuse: kas masin suudab tõeliselt luua? Milline on inimese intuitsiooni roll kunstis ja kuidas sobivad AI juhitud teosed laiemasse arutellu loovuse üle?

Ai-Da vaatlemas Charles Babbage'i «Variatsioonimootorit». Ai-Da on nime saanud Ada Lovelace'i järgi, kes oli esimene inimene, kes nägi Charles Babbage'i masina algoritmilist programmeeritavust. Just seetõttu peetakse Ada Lovelace'i maailma esimeseks arvutiprogrammeerijaks. Foto: Aidan Meller

Olles esimene robot sellise murrangulise saavutusega kunstimaailmas, toob Ai-Da eelseisev oksjon tõenäoliselt kaasa edasisi arutelusid tehisintellekti rolli kohta kunstis, eetikas ja ühiskonnas. Kuigi mõned võivad kahelda masinate loodud kunsti ehtsuses, kutsub Ai-Da looming meid ümber mõtestama inimloovuse piire kiiresti arenevas tehnoloogilises maailmas.

Kuna pakkumine avatakse, jälgib kunstimaailm põnevusega mitte ainult seda, millise lõpliku hinna «AI God» saavutab, vaid ka seda, kuidas Ai-Da kujundab tulevikku kunstis. Tehisintellekti ja loovuse kohtumispaik, mis kunagi oli pelgalt spekulatiivne teema, on nüüd aktiivselt uuritav ala, kus Ai-Da on esirinnas. Olgu see uue ajastu algus või ajutine vaimustus AIst, on selge, et Ai-Da on digitaalses kunstimaailmas teerajaja.

Video näitab Ai-Da esinemist TEDxOxfordil:

Allikas: interestingengineering.com