Kas panete ringi liikudes tähele kuidas loodus teie ümber toimib ja muutub? Viimaste aastakümnete taimeuuringud on kirjeldanud taimede võimet liikuda, «meeltega» tajuda, mäletada minevikus toimunut, õppida varasemast kogemusest, tunda ja eristada oma liiki teistest liikidest, sugulasi teistest liigikaaslastest, hoolitseda oma sugulaste ja liigikaaslaste eest, ühiselt kolooniates tegutseda, kasutada seeneniidistikku seenenetina (puunetina, i.k. wood wide web), mitmetahuliselt suhelda teiste taimede ja loomadega ning tajuda valu.
AK ⟩ Taimede nutikad oskused
Taimedel on loomadega võrreldes kõik vastupidi – loomad tarbivad hapnikku, taimed toodavad seda. Loomad tekitavad CO2, taimed tarbivad seda. Loomad on kiired, taimed aeglased – ehkki mitte liikumatud. Loomade elutegevuse põhifunktsioonid on koondunud vähestesse asendamatutesse organitesse (sh aju, kops), taimede omad on jaotunud üle kogu keha ja suuresti asendatavad. Loomadest suudavad näiteks sisalikud kaotatud saba tagasi kasvatada. Loomi on «omas nahas» üks, taimi võib olla mitu. Juba Goethe täheldas, et osa puude okstel on natuke teistsugune väljanägemine, st need taimed ei ole indiviidid, vaid nagu mesilaspered, indiviidide kolooniad. Taimed toimivad inimese mõistes «tagurpidi» – otsustamisfunktsioon ja suu asuvad all mullas ning suguorganid üleval taevas.