/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/18/16425832t1hf2d2.jpg)
NASA Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS) on juba 25 aastat tiirelnud ümber Maa, pakkudes astronaudigruppidele mikrogravitatsiooni keskkonnas majutust. Kuid ISSi aeg kosmoses hakkab peagi lõppema ning NASA otsib sellele asendajat.
Selline hakkab välja nägema uus suur kosmosejaam pärast ISSi
NASA plaanib ISSi pensionile saata 2030. aastaks, mil jaam suunatakse Maa atmosfääri, kus enamik jaamast põleb ära. 2021. aastal käivitas NASA selleks programmi CLD (Commercial Low Earth Orbit Destinations), mille eesmärk on luua uus kosmosejaam. Seekord ei kavatse NASA ise jaama ehitada, vaid soovib olla klient, kes aitab oma kommertspartneritel jaama luua ja hallata, et NASA saaks seda kasutada.
Oma plaanid avalikustas hiljuti California ettevõte Vast Space, mis plaanib ISSi asemele luua kosmosejaama Haven-2. Ettevõte esitab oma jaama NASA CLD programmile ja soovib esimese Haven-2 mooduli orbiidile saata 2028. aastal.
/nginx/o/2024/10/18/16425860t1h0626.jpg)
Vast töötab praegu ka oma esimese kosmosejaama Haven-1 kallal, mille käivitamine on plaanis 2025. aastal. Ettevõtte sõnul saab Haven-1st maailma esimene kommertskosmosejaam, mis suudab majutada lühiajalisi missioone korraga kuni neljale astronaudile.
Vast Space’i tegevjuhi Max Haoti sõnul on nende fookus võita NASA CLD leping ja ehitada ISSi järeltulija. Kui NASA valib Vast Space’i Haven-2 ISSi kommertslikuks järeltulijaks, plaanib ettevõte esimese mooduli saata orbiidile SpaceXi Falcon Heavy raketiga juba 2028. aastal. Selle ajakava järgi oleks ISSi ja Haven-2 vaheline üleminekuperiood kahe aasta pikkune. Pärast esimese mooduli käivitamist tahab Vast kahe aasta jooksul ehitada ja käivitada veel kolm moodulit.
/nginx/o/2024/10/18/16425864t1heec7.jpg)
Plaani järgi ühendatakse esimesed neli moodulit ühes etapis, millele järgneb suurema tuummooduli ja nelja täiendava Haven-2 mooduli orbiidile saatmine aastatel 2030–2032, misjärel moodustub juba tuttav T-kujuline struktuur.
Haven-2 varustatakse mikrogravitatsiooni uuringuteks laboritega. Samuti saab jaam sarnaselt ISSiga aknaga kupli, robotkäe, lüüsid lastide dokkimiseks ja kosmosekõndideks. Lisaks kavatseb Vast valmistada terve mooduli rahvusvahelistele partneritele kasutamiseks.
Selle kosmosejaama orbiidile viimiseks peab Vast konkureerima teiste ettevõtetega, kes töötavad oma ISSi järeltulijate loomisega, sealhulgas Axiom Space, Blue Origin ja Northrop Grumman. Kuigi Vast tundub oma ambitsioonikas plaanis kindel olevat, jääb lõplik otsus NASA kanda.
Kosmoseagentuuril on juba raskusi vananeva ISSi haldamisega, kuna hiljutine raport tõi esile, millist kulumist on aastatepikkune kokkupuude kosmose karmide tingimustega jaamale põhjustanud.