Teadlased: just sellest kohast Marsil võib leida elu

Marssi uuritakse praegu marsikulguri ja helikopteriga hoopis teisest kohast. Teadlased on nüüd leidnud aga kõige tõenäolisemad paigad, kust võiks leida mingit elu. Foto: NASA/JPL-Caltech/SWNS/Scanpix

Palju on mõeldud, kas ja kus võiks Marsil elu leiduda – ja nüüd võib meil olla olemas täpne koht, kust uusi otsinguid alustada. Caltechi (California Institute of Technology) värske uuring näitab, et fotosünteesivad mikroobid võiksid kõige kindlamalt elada ühes väikeses elukõlblikus tsoonis Marsi jää all.

Nagu marsikulgurid on seni näidanud, siis punase planeedi pinnas on pigem külm ja viljatu kõrb. Osoonikihi ja magnetvälja puudumine tähendab, et Päikese ultraviolettkiirgus on umbes 30 protsenti tugevam kui Maal, steriliseerides kõik need punased tolmused kivid.

Kuid ülekaalukad tõendid viitavad ka sellele, et nii pole Marsil alati olnud – miljardite aastate eest võisid naaberplaneedil olla jõed, järved ja isegi ookeanid, mis võisid ka elu toetada.

Kui aga need soodsad tingimused kadusid, võis võimalik mikroobne elu taanduda pinnase alla, kus võiks tänapäevani leiduda piisavalt toitaineid ja ressursse.

Nüüd on Caltechi teadlased arvutanud välja potentsiaalse elukõlbliku tsooni Marsi pinnase all olevatele mikroobidele.

Elukõlblikud tsoonid on põhimõtteliselt kohad, kus on meie mõistes tingimused elu püsimiseks õiged.

Tavaliselt räägitakse neist planeedisüsteemide kontekstis – näiteks Maa asub täpselt Päikese ümber asuvas elukõlblikus tsoonis, kus temperatuurid ei ole liiga kõrged ega liiga madalad, võimaldades vedelal veel püsida planeedi pinnal.

Kas keegi elab siin? Marsi jäistel aladel on näha «allikaid», kust purskab välja gaasi. Tumedad tolmuosakesed omakorda suurendavad neid kraatreid, mis võivad ka sulguda. On neis elu? Teadlaste uus uuring määrab nüüd täpsemalt, millistes tingimustes võiksid Marsil mikroobid pesitseda. Foto: NASA / JPL-Caltech / University of Arizona

Marsiga seoses võiks fotosünteesivate mikroobide jaoks elukõlblik tsoon aga eksisteerida teatud koguse jää all.

Kui jää on liiga pinna lähedal, küpsetaks tugev ultraviolettkiirgus elu ära, kuid liiga sügaval ei filtreeruks läbi piisavalt nähtavat valgust, mida nad toiduks vajaksid.

Caltechi meeskond arvutaski jää tolmusisalduse ja struktuuri põhjal välja, kui sügaval see elukõlblik tsoon võiks asuda.

Kui tolmu on jääs rohkem kui umbes üks protsent, oleks see elu jaoks liiga varjutatud, aga kui see jääb vahemikku 0,01 kuni 0,1 protsenti, võiksid mikroobid leida pelgupaiga sügavustes 5 kuni 38 cm.

Kui jää on veelgi puhtam, võib potentsiaalne elukõlblik tsoon ulatuda sügavusele kaks kuni kolm meetrit.

Selleks et elu saaks püsida, oleks siiski vaja vedelat vett, kuid teadlaste sõnul võivad jäässe lõksu jäänud tolmuosakesed tekitada aeg-ajalt väikeseid kohalikke sulamisalasid, mis suudaksidki mikroobide vajadusi rahuldada. See protsess ei toimiks Marsi pooluste lähedal, kuid oleks võimalik ka teistes planeedi jäistes piirkondades.

Muidugi ei tähenda see, et elu neis piirkondades kindlasti leidub, kuid uuring annab tulevastele mehitamata või mehitatud Marsi missioonidele hea lähtekoha, kust neid märke kõigepealt otsida.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications Earth & Environment.