UNIVERSUMI TEEJUHT ⟩ Euroopa kosmoseagentuur paneb kokku üüratu galaktikate atlase

ESA Euclidi kosmoseteleskoobi esimeste andmete põhjal 15. oktoobril 2024 avaldatud hiiglaslik mosaiik moodustab vaid ühe protsendi Euclidi kuue aasta jooksul kogutavast andmemahust. Avaldatud mosaiigi asukoht ja tegelik suurus lõunataevas on tähistatud kollase laiguna Plancki taevakaardil. Foto: ESA

Varsti saab arvutist vaadata või miks mitte ka seinale välja trükkida hiiglasliku universumi kaardi, et oleks parem galaktikaid üles leida, sest Euclidi kosmoseteleskoobi 260 vaatlusest kogutud esimesed lillakas-sinised mosaiikpildid lähevad üles Euroopa Kosmoseagentuuri koostatavasse tohutusse taeva-atlasesse.

Andmeid, mis on kogutud Eclidi kosmoseteleskoobiga ehk tipptasemel tumeaine observatooriumiga, on talletatud juba veebruarist ning need aitavad teadlastel mõista tumeaine ja tumeenergia olemust, mis moodustavad 95% teadaolevast universumist.

Selle aasta 15. oktoobril avaldas ESA Euclidi kosmosemissioon universumi kaardi esimese pisikese killu, mis sisaldab miljoneid tähti ja galaktikaid.

Kaardi esimesed väikesed tükid, mis moodustavad tohutu 208 gigapikslise mosaiigi, avaldati Milanos Rahvusvahelisel Astronautikakongressil ESA peadirektori Josef Aschbacheri ja teadusdirektori Carole Mundelli poolt.

Mosaiik koosneb 260 vaatlusest, mis tehti ajavahemikus 25. märtsist kuni 8. aprillini 2024. Vaid kahe nädalaga kaardistas Euclid 132 ruutkraadi lõunataevast erakordse täpsusega, see ala on üle 500 korra suurem kui täiskuu näiv pindala.

Mosaiik moodustab siiski vaid 1% Euclidi kuue aasta jooksul kogutavast laiahaardelisest uuringuandmestikust. Selle käigus jälgib teleskoop miljardite galaktikate kujusid, kaugusi ja liikumisi kuni 10 miljardi valgusaasta kauguseni.

Lõpptulemusena valmib suurim kunagi loodud kosmose kolmemõõtmeline kaart.

Selline näeb välja esimene tükike Euclidi salvestatud andmete põhjal koostatud taevalaotuse kaardist. Foto: ESA

Kaardi esimeses osas on juba umbes 100 miljonit objekti: tähti meie Linnutees ja galaktikaid, mis jäävad meie poolt vaadates selle taha. Neist umbes 14 miljonit galaktikat on piisavalt heledad, et uurida, kuidas tumeaine ja tume energia universumit mõjutavad.

ESA Euclidi projekti teadlane Valeria Pettorino selgitas, et järjekordne oluline verstapost on nüüd saavutatud – veel kuus aastat ja siis katab kaart juba enam kui kolmandiku taevalaotusest.

Kuigi praegu on avalikustatud kõigest 1% kaardist, on see juba täis erinevaid huvitavaid objekte, mis aitavad teadlastel leida uusi viise universumi kirjeldamiseks.

Mosaiigil on näha ka Linnutee tähtede vahelisi hägusaid pilvi, mis paistavad musta kosmose taustal helesinistena.

Need on segu gaasist ja tolmust, mida kutsutakse galaktilisteks kiudpilvedeks ehk galaktiliseks tsirroks (ingl k cirrus), kuna meenutavad kiudpilvi. Euclid suudab neid näha oma ülitundliku nähtava valguse kaamera abil, kuna need peegeldavad Linnutee optilist valgust. Pilved kiirgavad ka kauget infrapunavalgust, nagu näitas ESA Plancki missioon.

Suumides kaardil sisse 600 korda, on näha juba kaugete galaktikate selgelt eristuvad spiraalid. Foto: ESA

Mosaiigi äsjane avaldamine on alles eelvaade sellest, mida Euclidilt võib oodata. Alates missiooni teadusvaatluste algusest veebruaris on täidetud 12% kogu uuringust.

53 ruutkraadi hõlmava uuringu täielik avaldamine on plaanis 2025. aasta märtsiks.  Missiooni esimese aasta kosmoloogiaandmed tehakse teadlastele kättesaadavaks aga 2026. aastal.