Taanist leiti mõistatuslik 5000 aasta vanune kiviaegne ehitis

Kivivooderdusega ehitisi neoliitikumi ajast on Taanist varemgi leitud, kuid siis on need olnud kasutusel matmispaigana, Jættestue ehk megaliitmausoleumi aga arheoloogid leitud ehitise puhul välistasid. Pilt on illustreeriv ja sellel on Mårup Jættestue. Foto: Peter Larsen / Wikpmedia Commons

Falsteri saarel asuvas Taani külas Eskilstrupis avastati ligi 5000 aasta vanune neoliitikumi ehk uuema kiviaja leiukoht, mille teeb eriliseks seal asuv kivipõrandaga kelder, mis on seotud nn lehterpeekrikultuuriga. Leiukoht nimega Nygårdsvej 3 tuli päevavalgele raudtee pikendamise ja elektrifitseerimise käigus.

Leitud neoliitikumi asula kelder võib pakkuda olulist teavet, kuidas inimesed tollal toitu säilitasid.

Ainulaadne leid

Väljakaevamiste käigus avastati kaks erinevatel aegadel ehitatud maja, mille konstruktsioon on omane lehterpeekrite kultuurile. See eksisteeris umbes 4000 kuni 2800 e.m.a. ning on Põhja-Euroopa üks olulisemaid neoliitikumi kultuure. Selle aja jooksul muutusid piirkonna elanikud esimesteks põlluharijateks, kes hakkasid ehitama maju ja püstitama megaliitstruktuure, nagu dolmenid.

Nygårdsvej 3 alal leiti kokku 141 postiauku, mis viitavad kahele erinevale ehitusetapile samal kohal. Esimese hoone jaoks kasutati 38 ja teise jaoks 35 postiauku. Põrandad olid tehtud liivast ja savist koosnevast tihendatud pinnasest, mis oli Põhjamaade kontekstis tol ajal üsna uuenduslik.

Arhailine «kelder» – tehnoloogiline läbimurre?

Kõige põnevam leid oli aga põranda all. Arheoloogid avastasid suure hulga spetsiaalselt paigutatud kive, mis meenutasid süvistatud keldrit. Selle tõlgenduse kohaselt oleks see olnud toidu säilitamiseks mõeldud struktuur, mis tähistaks juba olulist tehnoloogilist edasiminekut.

Selline nägi oletatav kelder välja pärast päästekaevamisi: näha on kividest laotud nurk. Foto: teadustöö / Aarhusi ülikool

Lolland-Falsteri muuseumi arheoloog Marie Brinch selgitas, et kiviarhitektuur tavaliste majade juures on Põhja-Euroopa kiviajast väga haruldane. Küsimusena jääb õhku, kas keldrilaadne ruum oli tolleaegsetes majades tavaline või on tegemist lihtsalt erandlikult hästi säilinud unikaalse ehitisega.

Mida seal tegelikult hoiti?

Kuigi Brinch ja tema kolleegid kaaluvad ruumi kasutamise võimalusi, on selle täpne otstarve siiani selgusetu.

Kelder näib olevat tõenäolisem tõlgendus, kõrvale heideti teised võimalused, nagu näiteks, et tegu võinuks olla hauaga. Samuti ei leitud piisavalt tõendeid, mis viitaksid ruumi rituaalsele otstarbele, ehkki kohapealt leitud esemed, näiteks kivistunud merisiilikud, andsid algul alust sellele hüpoteesile.

Süvendi täpne kasutus jääb esialgu siiski mõistatuseks, kuid uurijad usuvad, et aja möödudes võivad edasised uuringud sellele vastuseid anda. Radioaktiivse süsiniku meetodil dateeriti esimese maja ja keldrilaadse ruumi ehitusaeg ajavahemikku 3080–2780 e.m.a., teine maja ehitati umbes 2800 e.m.a.

Tulevikukaevamised on välistatud

Kuna väljakaevamine toimus Taani muuseumiseaduse kohaselt päästeoperatsioonina enne raudtee ehitust, ei ole tulevased väljakaevamised samas kohas võimalikud. Siiski jääb lootus, et leitud 1216 eset, sealhulgas tulekivist tööriistad, keraamika ja põletatud luud võivad tulevikus paljastada veelgi rohkem teavet Nygårdsvej 3 elanike ja nende ehitustavade kohta.

Uuring avaldati ajakirjas Radiocarbon.