VAATA OTSEÜLEKANNET ⟩ Vesinik on energeetikas jalga ukse vahele saamas – enamgi veel

Järjekorras juba kaheksas vesinikupäeva konverents toimub sedapuhku Physicumis 18. oktoobril. Ettekanded algavad kella 10st ja Postimees teeb neist oma lugejatele otseülekande.

Vesinikutehnoloogia arenguteekond on viimastel aastatel olnud nii põnev kui käänuline. Algsele elevuslainele on järgnenud märkimisväärsed tehnoloogilised edusammud, kuid samas ka tõsised väljakutsed, mis on põhjustanud pettumust. Bloomberg New Energy Finance'i (BNEF) andmetel kuulutati 2023. aasta jooksul välja taastuvvesiniku projekte koguvõimsusega 78 miljonit tonni aastas. See on muljetavaldav arv, mis teoreetiliselt võiks rahuldada peaaegu kogu praeguse ülemaailmse nõudluse.

Inveteeringud ikka veel loiud

Siiski on vaid 5% neist projektidest jõudnud lõpliku investeerimisotsuseni. Põhjuseid on mitmeid: kõrged kapitalikulud, regulatiivsed ebakindlused ning vajadus ulatusliku taristu järele. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab praegu olulise valiku ees. Kuigi meil on ambitsioonikad plaanid puhta energia vallas, riskime maha jäämisega teistest piirkondadest, eriti Hiinast, kus tehti viimase aasta jooksul 40% kõigist vesinikuprojektide lõplikest investeerimisotsustest (Euroopas oli see näitaja 32%). Hiina opereerib juba maailma suurimat 260 MW taastuvvesinikuprojekti, samas kui Euroopa veel püüdleb esimeste 20 MW projektide poole.

Mida peaksime tegema, et püsida ülemineku eesrinnas? Esiteks tuleb luua stabiilsed ja selged regulatsioonid. Teiseks on vaja soodustada nõudlust rohelise vesiniku järele ning tagada, et see muutuks võtmesektorites nagu tööstus ja transport elujõuliseks valikuks. Kolmandaks peame tegelema kõrgete kuludega – inflatsioon, tõusvad intressimäärad ja kapitalikulud on tõsised väljakutsed.

Vesinik on osa lahendusest, kuidas järk-järgult vabaneda fossiilkütustest. Erinevalt naftast või gaasist, mille hinda mõjutavad rahvusvahelised tegurid, saaksime vesiniku tootmisel kasutada kohalikke taastuvaid energiaallikaid. Veelgi olulisem on see, et vesinik põleb puhtalt, tekitamata kasvuhoonegaase. See on Euroopa jaoks strateegiline samm suurema energiasõltumatuse poole.

Kes saavad olema suurimad rohelise ja sinise vesiniku tarnijad aastaks 2030?

BNEFi analüüs näitab, et suured tööstuslike gaaside ja naftasektori ettevõtted on tõenäoliselt juhtpositsioonil ka puhta vesiniku tootmises. Kaheksa kümnest suurimast tarnijast aastaks 2030 toodavad peamiselt sinist vesinikku (CO2 kinni püütud) ja vaid kaks peamiselt rohelist. See pole üllatav, arvestades, et sinise vesiniku projektid on praegu suuremad ja sageli rohkem arenenud kui rohelise vesiniku omad. Paljud suurimad tarnijad asuvad USAs, kuid mitte ükski Hiinas. See ei tähenda, et Hiinas poleks aastaks 2030 esikümnesse jõudvaid ettevõtteid, vaid et seal ei kuulutata projekte ette enne nende valmimist. Seega võivad mitmed Hiina ettevõtted siiski 2030. aastaks esikümnesse jõuda.

Euroopa vesinikuvajaduse saaks suuresti katta kodumaise tootmisega

Vesinikutehnoloogia areng on paljulubav, kuid nõuab veel palju tööd. Euroopa peab tegutsema kiiresti ja otsustavalt, et püsida esirinnas üleminekul taastuvale energiale.

Copenhagen Infrastructure Partnersi sõnul saab Euroopa vesinikuvajaduse suuresti katta kodumaise tootmisega, peamiselt Põhjamerest. Nende uuring leiab, et avameretuulest toodetud vesinik on maatuulest odavam. Selleks on vaja vesinikutaristut Põhja- ja Läänemeres ning avamere energiasõlmi.

Praegu on puhtale energiale tuginevatel turgudel mitmeid puudusi: ebaselged hinnaindeksid, piiratud tehingute arv, standardite ja sertifitseerimisskeemide puudumine jne. Sektoris on akuutseim n-ö kana-muna probleem: ilma pikaajaliste lepinguteta ei tehta investeerimisotsuseid, kuid ilma regulatiivse stiimulita pole nõudlust.

Tartu Ülikooli kaheksas Vesinikupäev toob kokku lähiregiooni tipud

18. oktoobril toimub Tartu Ülikoolis kaheksas Vesinikupäev, mille keskseks teemaks on investeeringute ja rakenduste kiirendamine. Päev toob kokku eksperdid nii Eestist kui naaberriikidest, et arutada vesiniku hetkeseisu ja tulevikku ning leida lahendusi praegustele väljakutsetele.

Hommikune ingliskeelne osa keskendub laiemale pildile. Üles astub Soome rakendusuuringute keskuse VTT asepresident Antti Arasto, kes jagab kogemusi projektide skaleerimisel. Skaleerimisest ja praktilisest kogemusest räägivad ka MP Industries juht Martin Brinins ning Elcogeni tehnoloogiajuht Martin Skov Skjøth-Rasmussen. Energiajulgeoleku teemat käsitleb Marek Alliksoo Vesinikuorust.

Pärastlõunane eestikeelne osa (koos ingliskeelse sünkroontõlkega) süveneb kohalikesse teemadesse. Siin saavad sõna Tartu Ülikooli teadlased, Eesti ettevõtted, kliimaministeerium, rakendusuuringute keskus Metrosert kui ka TalTechi teadlased, kes arutavad nii regulatiivseid küsimusi, teaduslikke edusamme kui ka tööstuslikku koostööd. Näiteks kuuleme Alexelalt 2025. aasta esimeses kvartalis valmivatest vesinikutanklatest ja Enefit Greeni vesinikuprojektidest. Paneeldiskussioone modereerib Marek Strandberg.

Päevakava

Hommikuse sessiooni ettekanded on inglise keeles.

9.00–10.00 | Saabumine, hommikukohv ja osalejate registreerimine

10.00–10.15 | Avakõned

• Kõneleja: Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, PhD

• Kõneleja: Metroserti rakendusuuringute keskuse juht Indrek Tulp, PhD

10.15–10.45 | Peaettekanne — Vesiniku tulevik: strateegiast teostuseni

• Kõneleja: Tööstusenergia ja vesiniku asepresident, VTT, Antti Arasto, PhD

10.45–11.00 | Vundamendist rohelise H2-ni: praktilised kogemused H2 projektide paigaldustest

• Kõneleja: MP Industries tegevjuht, Martins Brinins

11.00–11.45 | Paneeldiskussioon eelnevate kõnelejatega

• Moderaator: Marek Strandberg

• Osalejad: Indrek Tulp (PhD), Antti Arasto (PhD), Martins Brinins

11.45–12.00 | Kohvipaus

12.00–12.15 | Elcogeni skaleerimine – ärijuhtumiuuring

• Kõneleja: Elcogeni tehnoloogiajuht, Martin Skov Skjøth-Rasmussen, PhD

12.15–12.30 | Vesinik ja (energeetiline) julgeolek

• Kõneleja: Hydrogen Valley Estonia, Marek Alliksoo

12.30–13.15 | Paneeldiskussioon: Eesti roll vesinikutehnoloogiate arendamisel

• Moderaator: Marek Strandberg

• Osalejad: Martin Skov Skjøth-Rasmussen (PhD), prof Enn Lust, Marek Alliksoo

13.15–14.00 | Lõuna Chemicumi kohvikus

Pärastlõunane sessioon (ettekanded eesti keeles, sünkroontõlkega)

14.00–14.15 | Vesinik ja kliimakindel seadusandlus

• Kõneleja: Kliimaministeeriumi esindaja Merilyn Möls

14.15–14.30 | Vesinikumajanduse toetamine

• Kõneleja: Metrosert, Priit Ilomets

14.30–14.45 | Elektrolüsaatorite ja kütuseelementide arendamine

• Kõneleja: TÜ Keemia instituut, prof Jaak Nerut, PhD

14.45–15.00 | Õiglase ülemineku teaduskonsortsium

• Kõneleja: TalTechi Virumaa Kolledž, prof Allan Niidu, PhD

15.00–15.45 | Paneeldiskussioon eelnevate kõnelejatega

• Moderaator: Marek Strandberg

• Kõnelejad: Merilyn Möls; Priit Ilomets; prof Jaak Nerut, PhD; prof Allan Niidu, PhD

15.45–16.00 | Kohvipaus

16.00–16.15 | Vesinikutanklad Eestis

• Kõneleja: Alexela, Aivo Adamson

16.15–16.30 | Enefit vesinikuprojektid

• Kõneleja: Enefit, PhD Ragle Raudsepp

16.30–16.45 | Kõrgetemperatuuriliste elektrolüsaatorite arendamine

• Kõneleja: H2Electro, PhD Silver Sepp

16.45–17.00 | Mikro kütuseelementide arendamine

• Kõneleja: GalTech, PhD Glen Kelp

17.00–17.45 | Paneeldiskussioon eelnevate kõnelejatega

• Moderaator: Marek Strandberg

• Kõnelejad: Aivo Adamson, PhD Silver Sepp, PhD Ragle Raudsepp, PhD Glen Kelp

17.45–18.15 | Lõpppaneel: Tee vesinikumajanduse kiirendamiseks

• Osalejad: Tööstuse juhid, valitsuse esindajad ja investorid

• Teemad: Koostöövõimalused tööstuse, valitsuse ja investorite vahel