:format(webp)/nginx/o/2024/10/14/16418435t1h6999.jpg)
Maailma Looduse Fondi (WWF) värske aruanne «Living Planet Report» toob esile muret tekitavad langused metsloomade populatsioonides kogu maailmas. Suurimad kukkumised on toimunud Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas (95 protsenti), Aafrikas (76 protsenti) ning Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas (60 protsenti). Põhja-Ameerikas on langus 39 protsenti.
Aruande kohaselt on viimase 50 aasta jooksul (1970–2020) looduslike populatsioonide keskmine suurus vähenenud 73 protsenti. Raport hoiatab, et planeedi eri piirkonnad lähenevad ohtlikele murdepunktidele, mida põhjustavad looduse häving ja kliimamuutused, mis ohustavad inimkonda.
Zoological Society of Londoni (ZSL) esitatud Living Planet Index jälgis ajavahemikus 1970–2020 peaaegu 35 000 selgroogsete populatsiooni, mis hõlmab 5495 liiki. Kõige suurem langus esineb magevee populatsioonides (85 protsenti), millele järgnevad maismaaliigid (69 protsenti) ja mereelustik (56 protsenti).
Elupaikade kadumine ja hävimine ning ülekasutamine, mida tõukab tagant peamiselt meie globaalne toidunõudlus, on suurimad ohud looduse populatsioonidele kogu maailmas. Lisaks ohustavad loodust võõrliikide invasioon, haigused ja kliimamuutused.
/nginx/o/2024/10/14/16418460t1h73f8.jpg)
Looduslike liikide arvu vähenemine mõjutab negatiivselt meie keskkonna tervist ja vastupanuvõimet, viies looduse ohtlikult lähedale katastroofilistele murdepunktidele. Näiteks Põhja-Ameerika männimetsade hävimine, Amazonase vihmametsade hävitamine ja korallrahude massiline väljasuremine võivad tekitada mõju kaugele väljapoole nende piirkondi, mõjutades toiduga kindlustatust, elatusvahendeid ja majandust.
Raport toob välja mitmeid muret tekitavaid näiteid. Näiteks Austraalia Suure Vallrahu piirkonnas Milman Islandil pesitsevate merikilpkonnade arvukus vähenes 1990.–2018. aastal 57 protsenti. Amazonase roosade jõedelfiinide arv vähenes 65 protsenti ja Chinooki lõhe populatsioon Californias Sacramento jões kahanes 88 protsenti. 2023. aasta kuumalainete ja põua ajal suri kahes Amazonase järves üle 330 jõedelfiini.
/nginx/o/2024/10/14/16418467t1h23e9.jpg)
Raportis on ka positiivseid näiteid edukatest kaitsemeetmetest. Näiteks Ida-Aafrika Virunga mägedes elavate mägigorillade populatsioon kasvas aastatel 2010–2016 umbes kolm protsenti aastas. Samuti on Euroopa piisonite arv Kesk-Euroopas kasvanud nullist 6800 isendini aastatel 1970–2020.
Kuigi maailma liidrid on sõlminud kokkuleppeid looduskao peatamiseks ja ümberpööramiseks (Global Biodiversity Framework), globaalse temperatuuri tõusu piiramise kohta (Pariisi kokkulepe) ning inimeste heaolu suurendamise kohta (ÜRO säästva arengu eesmärgid), hoiatab raport, et riikide kohustused ja tegelikud sammud jäävad kaugele maha vajalike eesmärkide saavutamisest ja ohtlike murdepunktide vältimisest.
WWF kutsub riike üles välja töötama ja rakendama ambitsioonikaid looduse ja kliimaga seotud riiklikke plaane, peatama bioloogilise mitmekesisuse kadu ja vähendama heitkoguseid. Samuti palub WWF valitsuste ja eraettevõtete juhtidel suurendada investeeringuid ning paremini kooskõlastada kliima-, looduse- ja säästva arengu poliitikaid. Valitsused ja ettevõtted peavad kiiresti lõpetama tegevused, millel on negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimale, ning suunama ressursse tegevustele, mis toetavad globaalseid kestlikkuse eesmärke.
Allikad: worldwildlife.org ja futurism.com
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)