Jää sulamine ja külmumine asteroidi sees tekitab pragusid, millesse koguneb vesi ning see omakorda võib aidata kaasa elu alustalasid moodustavate molekulide tekkimisele ja transpordile. Ühtlasi võivad need elu alged jõuda sellise kosmilise transpordiga teistele planeetidele ning tulid võib-olla samamoodi ka Maale.
NEW SCIENTIST ⟩ Just niimoodi võibki elu planeedilt planeedile edasi kanduda
Asteroidide sisemuses pidevalt toimuv jää korduv sulamine ja külmumine tekitab kivimitesse pisikesi pragusid, mis lasevad veel liikuda läbi nende kivimite. See protsess aitab asteroididel transportida ka eluks vajalikke molekule, mis võisid mängida olulist rolli elu tekkimisel Maal.
Imperial College Londoni teadlane Matthew Genge ja tema kolleegid analüüsisid väikest osa 5,4 grammist materjalist, mille Jaapani Hayabusa 2 kosmosesond 2020. aastal asteroid Ryugult Maale tõi. Varasemad uuringud on näidanud, et need proovid sisaldavad kemikaale, mis on olulised elusorganismidele, toetades ideed, et elu koostisosad võidi Maale tuua hoopis asteroidide abil.
Nüüd avastasid Genge ja tema meeskond röntgenkompuutertomograafiat kasutades, et proovid näitasid mõranemise märke ning pragusid oli täitnud orgaaniline savi ja sulfiidmineraalid, mis tekivad koos veega. See viitab, et vesi mängis võtmerolli nende mineraalide tekkeprotsessis (vt ka Nature Astronomy, doi.org/nktc).
Genge sõnul oleks see orgaaniline aine, mis sisaldab elu ehituskive, jõudnud varasele Maale just asteroidide kaudu.
Asteroids were fractured by freeze-thaw of ice. Life-giving water flowed throughout the asteroids that were to deliver water to Earth. Freeze-thaw helps make Earth-like planets throughout the Cosmos. Our paper is published in Nature Astronomy today.https://t.co/B8zVLF5evf pic.twitter.com/m1Fco99RoV
— Matthew Genge (@rockbloke) September 26, 2024
Ta kirjeldab seda protsessi järgmiselt: «See on nagu elu koostisosade esmane kogumine ja nende marineerimine asteroidi sees enne nende Maale jõudmist.»
Taolisi pragusid on täheldatud ka meteoriitides – asteroidides, mis on Maale langenud. Kuid varem arvati, et need tekkisid atmosfääri läbimise või kokkupõrke tagajärjel.
Genge selgitab, et Ryugu ja sarnaste asteroidide sees olev jää sulas lühiealiste raadioisotoopide lagunemise tõttu. Vedelik tõusis pinnale ja külmus uuesti, samal ajal kui veelgi rohkem vedelat vett tekitas sisemise surve, põhjustades tsüklilist sulamise ja külmumise protsessi, mis kivimeid lõhestabki.
Lisaks pragude tekitamisele asteroid Ryugul võiks see tsükliline protsess veel ka pragude kaudu asteroidi pinnalt vett geisrina välja paisata, lisas Genge, mis kinnitaks hüpoteesi, et elu tekkimiseks vajalikud keemilised koostisosad jõudsid Maale kosmiliste kivimite abil, mida jää sulamine ja pragude teke asteroididel soodustas.
Genge selgitab: «Üks asi, mida me teame, on see, et 4 miljardit aastat tagasi oli esimene elusorganism juba Maal tekkinud. See näitab, et elu ei viivitanud oma algusega. Minu jaoks on see peamine tõend, et elamiskõlblikud planeedid, nagu Maa, vajavad selliseid vee- ja orgaanikarikkaid asteroide.»
Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Kaido Einama.