INTERVJUU ⟩ Uus president Mart Saarma: «Teaduste akadeemia peab olema teaduse kaitsja ja innovaator!»

Eesti Teaduste Akadeemia liikmed valisid täna uue presidendi, kelleks sai molekulaarbioloog Mart Saarma. Senine president Tarmo Soomere (vasakul) kannab veel ametiraha 7. detsembrini, mille järel toimub pidulik ameti üleandmine. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Teaduste Akadeemia uus president Mart Saarma, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud mikrobioloog ja neuroteadlane, jagas esimeses intervjuus pärast uuele ametikohale valimist Postimehele oma nägemust teaduste akadeemia tuleviku kohta. Saarma rõhutab teaduse vabaduse olulisust ja soovib näha rohkem koostööd akadeemia, ülikoolide ning teadustööstuse vahel, et viia see uutele kõrgusele.

Kolmest kandidaadist kogus Saarma ülekaalukalt kõige rohkem hääli: 47 kokku 51-st. Praeguse akadeemia presidendi Tarmo Soomere teine ametiaeg kestab veel 7. detsembrini, mille järel juba uuele presidendile auraha kaela pannakse. Teaduste akadeemia seaduse järgi ei saa sama akadeemikut presidendiks valida järjestikku rohkem kui kaheks ametiajaks. Järgmise presidendi viieaastane ametiaeg algab 8. detsembril 2024.

Saarma jagab oma mõtteid akadeemia tuleviku ja teaduse väljakutsete kohta ning kuidas plaanib arendada akadeemia rolli teaduslike tõdede vahendajana.

Mis on praegu teaduste akadeemias nii hästi, et seda kindlasti muuta ei tahaks ning mida peaks teisiti tegema?

Eesti Teaduste Akadeemias on 75 liiget ja ma arvan, et kunagi varem ei ole liikmeskond olnud teaduslikult nii tugev. Meie hulgas on rida rahvusvahelisi tähti, suurepäraseid teadlasi, seda kindlasti ei taha muuta ja seda suunda peab jätkama.

See tähendab, et akadeemia on teinud väga head tööd oma liikmete valimisel ning seda kvaliteedi lippu on hoitud kõrgel.

Fundamentaalteaduste osas on Eesti Teaduste Akadeemia teinud samuti väga head tööd. Eesti ülikoolid on olnud rahvusvahelistes ülikoolide võrdluses, eriti kui võrdleme endiste sotsialismimaadega, alati tipus: nii Tallinna tehnikaülikool aga eriti Tartu ülikool. See näitab, et on taas tehtud suurepärast tööd.

Uue presidendi valimine külvas elevust. Vasakult Saarma kandidatuuri esitanud akadeemik Martti Raidal, valitud president molekulaarbioloog Mart Saarma ja senine president Tarmo Soomere. Foto: Mihkel Maripuu

Päris sama ma ei julgeks öelda rakendusteaduste innovatsiooni osas. Siin ma näen, et akadeemial on võimalik oma tööd parandada.

Viitan sellele, et ühelt poolt noored inimesed, kes tänapäeval tulevad ülikooli õppima ja lähevad doktorantuuri, ei näe oma tulevikku enam mitte ülikoolides või teadusliku uurimise asutustes, vaid tööstuses.

Me teame maailmast palju selliseid firmasid, kus tehakse sellist teadust, mille eest antakse isegi Nobeli preemiat: näiteks IBM, Genentech, aga ka meil on Eestis tekkinud esimesed sellised firmad, nagu näiteks akadeemia liikme Mart Ustavi Icosagen Tartus, kus töötab nelikümmend teaduste doktorit ja kes teevad kõrgetasemelist teaduslikku tööd. Nad müüvad kõrgetasemelisel teadusel põhinevat teenust ja tooteid.

Eesti Teaduste Akadeemia pikaaegne liige astrofüüsik Jaan Einasto surus samuti valitud tulevasel presidendil Mart Saarmal kätt ja lubas kõike kõrvalt pealt vaadata, aga kui tõesti miski vajab väga sekkumist, siis lubas ka sekkuda. Foto: Mihkel Maripuu

Ka seda suunda tahaksin ma tugevdada ning on täitsa loomulik, et akadeemia, arvestades oma eelarvet ja liikmeskonna väiksust, saab seda teha ainult tihedas koostöös Eesti ülikoolide teadusasutustega. Samuti ka nende firmadega, kes väga tõsiselt osalevad teaduslikus töös.

Loomulikult on Eesti üheks väga tähtsaks ülesandeks olla teadusliku mõtte ja teadusliku tõe levitaja informeerimaks teaduse ja tehnoloogia saavutustest valitsust, riigikogu, Eesti europarlamendi saadikuid aga loomulikult ka eesti rahvast.

Ma näen, et akadeemia peaks võtma sellistel juhtudel, kui ühiskonnas tekib tõsine diskussioon teadusliku probleemide üle tõsiselt sõna võtma.

Kuidas saab teaduste akadeemia teadust paremini populariseerida?

Üle 3000 teadlasest, kes on Eestis, kuulub akadeemiasse 75 ja muidugi ei saa nad ära teha kolme tuhande inimese tööd, see on päris selge. Aga kuna siin on tippteadlasi, siis nende sõnal on muidugi kaalu.

Arvan, et akadeemia on olnud siin päris edukas, president Soomere on teinud minu arvates erakordselt head tööd ja ma väga loodan, et ta jätkab seda.

Kas on mingeid teadusvaldkondi, mis võiksid olla akadeemias paremini esindatud ja millised valdkonnad Eestis võiksid hakata lähemal ajal kiiremini arenema?

Teaduse arenemist on väga raske ette ennustada. Meil on ühelt poolt praegu kvantarvutid tulemas, meditsiini poolel on võtmas olulisemat rolli tüvirakkudel põhinev regeneratiivne meditsiin ja nii edasi.

Laias laastus väga suured läbimurded teaduses ja tehnoloogias on sündinud seal, kus seda tihtipeale on kõige vähem oodatud ja see on vaba uurimise suur eelis. Akadeemia peab kaitsma teaduslike uurimiste vabadust.

Akadeemikud Richard Villems, Jaan Einasto ja valitud president Mart Saarma pärast presidendivalimisi teaduste akadeemia Toompea esindusmaja tühjaks jäänud saalis. Foto: Mihkel Maripuu

Loomulikult meil on vahest olukordi, kus Eesti näiteks jääb mingil alal oluliselt maha. Siis me peame kasutama ressursse, et see ala saaks korralikult edeneda.

Eesti teaduste akadeemia ja akadeemikute üks väga oluline ülesanne on ka jälgida kogu aeg teaduse ja tehnoloogia arengut ja sellest informeerida nii teadusüldsust kui kogu ühiskonda, et me ei magaks maha suuri teaduslikke ja tehnoloogilisi läbimurdeid. Tänapäeval paljud asjad toimuvad väga ruttu.

Mis võiks olla Eestis selline lähiaja suur teaduslik läbimurre, mis valdkonnas võiks seda oodata?

Raske öelda, aga meil on näiteks väga tugev geneetika, tugev ökoloogia, meil on samuti väga korralik keemia ja füüsika tase. Kõikidel aladel on läbimurded võimalikud.

Milline on teaduste akadeemia viie aasta pärast, kui ametiaeg lõpeb?

Ma loodan, et Eesti Teaduste Akadeemia on endiselt iseseisev ja vaba. See pole iseenesest mõistetav, aga see on väga oluline, et ühiskonnas on olemas organisatsioon, mis on vaba ja võib esitada kriitilisi seisukohti, kaasa arvatud valitsusele.

Ma väga loodan, et Eesti teaduse tase viie aasta pärast on veel kõrgem ja innovatsiooni osas mitte ainult tehnoloogilises innovatsioonis, vaid ka sotsiaalses innovatsioonis oleme me paremad.

Me oleme mobiilsed me võime koostöös eri teadusharude vahel teha suuri asju. See on üks asi, millele ma panen ka suuri lootusi.

Kes on Eesti Teaduste Akadeemia järgmiseks presidendiks valitud Mart Saarma?

Foto: Mihkel Maripuu

Akadeemik Mart Saarma on Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor.

Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti ta 1990. aastal molekulaarbioloogia alal. Tema uurimistöö peasuund on närvisüsteemi arengu ja närvirakkude surma mehhanismide uurimine ning neurodegeneratiivsete haiguste ravis närvikasvufaktorite kasutamise võimaluste uurimine.

Ta on olnud või on ka praegu mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide teadusliku nõukogu liige ja esimees ning mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumide liige.

Lisaks on Mart Saarma Soome tehnikateaduste akadeemia ja Academia Europaea liige, Soome teaduste akadeemia ja Rootsi kuningliku akadeemia välisliige, Tallinna tehnikaülikooli nõukogu liige ja Tartu ülikooli audoktor.