GALERII ⟩ Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valiti Mart Saarma

Eesti Teaduste Akadeemia kolmapäevasel üldkogu istungil valisid akadeemia liikmed uueks akadeemia presidendiks Mart Saarma. Hääletamisel osalenud 51st akadeemikust toetas Saarma kandidatuuri 47. Valituks osutumiseks läks vaja 30 häält.

Saarma tõi esile, et teaduste akadeemia tähtsaim ülesanne on hoida kõrgel Eesti teaduse lippu. «Eesti teadus on kõrgetasemeline paljudel aladel eriti alusuuringutes. Eesti Teaduste Akadeemia presidendina tahan veelgi tõsta Eesti teaduse kvaliteeti, pöörates rohkem tähelepanu innovatsioonile ning otseselt Eesti arenguga seotud uurimistöödele. Teiseks tahaksin luua sellise süsteemi, kus uusi teadustulemusi ja tehnoloogiaid tutvustatakse regulaarselt valitsusele ja riigikogule, aga ka Eesti rahvale, et kaasa aidata teaduspõhiste otsuste tegemisele,» sõnas ta.

Akadeemik Saarma on Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor. Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti ta 1990. aastal molekulaarbioloogia alal. Tema uurimistöö peasuund on närvisüsteemi arengu ja närvirakkude surma mehhanismide uurimine ning neurodegeneratiivsete haiguste ravis närvikasvufaktorite kasutamise võimaluste uurimine. Ta on olnud või on praegu mitme riikliku ja rahvusvahelise institutsiooni teadusliku nõukogu liige või esimees ning mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumide liige. Lisaks on Saarma Soome tehnikateaduste akadeemia ja Academia Europaea liige, Soome Teaduste Akadeemia ja Rootsi Kuningliku Akadeemia välisliige, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige ja Tartu Ülikooli audoktor.

Akadeemia osakonnad olid esitanud presidendikandidaatideks ka akadeemikud Jaak Järv ja Maris Laan.

Akadeemia osakonnad olid esitanud presidendikandidaatideks ka akadeemikud Jaak Järv ja Maris Laan. Üldkogu istungil rohkem kandidaate ei esitatud.

Lisaks autasustati kolmapäevasel üldkogul tänukirjadega üliõpilaste teadustööde komisjoni töös pikka aega osalenud akadeemikuid Marco Kirmi, Gennadi Vainikkot ja Agu Laiska ning täiendati akadeemia toimimise protseduure.

Praeguse akadeemia presidendi Tarmo Soomere teine ametiaeg lõppeb 7. detsembril ning teaduste akadeemia seaduse järgi ei saa sama akadeemikut presidendiks valida järjest rohkem kui kaheks ametiajaks. Järgmise presidendi Saarma viieaastane ametiaeg algab 8. detsembril.

Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) kirjutas sotsiaalmeedias, et kui Eesti soovib teaduspõhist ühiskonda ja otsuseid, siis selle kujundamises on akadeemial oluline, kui mitte öelda kandev roll.

«Innustasin akadeemikuid aktiivsemalt osalema juba käimasolevates ühiskondlikes debattides ning algatama ka enda poolt avalikke arutelusid. Ühiskonnas, kus on vähem teadlikkust, on rohkem hirme ja hirm, nagu me teame, ei ole hea nõuandja,» kirjutas Kersna. Ta lisas, et tal on hea meel selle pärast, et akadeemikute seas on üha rohkem naisi.