Samuti tahame vältida olukorda, kus Euroopa paistaks vähem arenenud piirkonnana, võrreldes Põhja-Ameerika, Aasia ja Jaapaniga.
Me teame, mis toimub kosmoses. Kosmoses oleme nagu üks suur pere, tunneme üksteist. Me tunneme teisi kosmoseagentuure – NASAt, Jaapani agentuuri, India agentuuri ja teisi ning teeme nendega koostööd, sest kohe, kui läheme kosmosesse, puudutab see kogu planeeti. Samuti peame jagama infot planeetide olukorra, Kuu ja Marsi kaartide ja sinna reisimise kohta.
Kui Eesti nüüd loodetavasti võtab vastu oma moodsa kosmoseseaduse, on see Euroopale kindlasti hea uudis. Sellest võetakse eeskuju, sest just praegu on nende seaduste jaoks õige aeg.
Kosmoses on palju probleeme piiratud ressursside kasutamisega, näiteks satelliitide megakonstellatsioonide orbiidid, kosmoseprügi või teiste planeetide «vallutamine». Kuidas neid reguleerida?
Tõepoolest, neid küsimusi on väga palju. Satelliitide megakonstellatsioonid asuvad Maale üsna lähedal – lendavad vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel meist. Need on äärmiselt kasulikud telekommunikatsiooni jaoks, eriti arengumaades või piirkondades, mis varem ei olnud ühendatud, näiteks kõrbetes. Tänu nendele konstellatsioonidele saame nüüd lennata üle ookeanide või läbi kõrbete, olles pidevas ühenduses.
Peamine probleem seisneb aga selles, et kosmos on küll väga suur, kuid peame jõudma punktini, kus väldime Maa-lähedaste orbiitide täitumist, mis muutub ohtlikuks kosmoseoperaatoritele. Me muidugi töötame selle nimel, et taolisi probleeme ei tekiks.
Kõik, mida kosmoses näeb liikumas, kuulub mõnele riigile. Kogu tegevus, sealhulgas konstellatsioonide käivitamine, toimub riikliku järelevalve all ja vastavalt nende riikide seadustele.