Antarktikas vohavad taimed – miks peaksime mures olema?

Kui 1986. aastal oli Antarktika poolsaar praktiliselt taimestikuvaba, siis 2021. aastaks kattis taimestik juba 12 ruutkilomeetrit. Foto: Thomas P. Roland et al.

Antarktika taimestik levib kiiresti, mis on selge märk kliimasoojenemise mõjust. Uue uuringu kohaselt on viimase 40 aasta jooksul sammalde ja teiste taimede poolt kaetud ala kasvanud enam kui 1000%.

Globaalne soojenemine mõjutab kogu meie planeeti, kuid polaaralad soojenevad eriti kiiresti. Exeteri Ülikooli ja Herefordshire’i Ülikooli teadlased koostöös Briti Antarktika Uuringute Keskusega kasutasid satelliitandmeid, et hinnata, kuidas kliimasoojenemine on muutnud Antarktika poolsaare maastikku.

Kui 1986. aastal oli poolsaar praktiliselt taimestikuvaba, roheline oli kõigest vähem kui üks ruutkilomeeter, siis 2021. aastaks kattis taimestik juba 12 ruutkilomeetrit. See kasvuala suurus on võrdne 2000 jalgpalliväljakuga. Eriti kiire taimestiku levik toimus uuringu viimase viie aasta jooksul, mis langeb kokku rekordiliste globaalsete temperatuuridega.

Eriti kiire taimestiku levik toimus uuringu viimase viie aasta jooksul. Foto: Thomas P. Roland et al.

Exeteri Ülikooli keskkonnateadlane ja uuringu kaasautor Thomas Roland selgitas, et valdava osa taimestikust moodustavad samblad. Ta lisas, et maastik koosneb siiski peamiselt lumest, jääst ja kivist, kuid isegi väike taimkatte laienemine on märkimisväärne, näidates, et isegi see kauge ja isoleeritud ala ei ole vaba inimtekkelisest kliimamuutusest.

Uuringu autorid rõhutasid, et see roheluse levik tõstab esile vajadust edasisteks uuringuteks, et mõista täpselt, kuidas keskkonnamuutused taimestiku kasvu võimaldavad. Nende sõnul on sammalde kasv ja lagunemine pinnase loomisel oluline, kuna see võib hõlbustada teiste taimede levikut kontinendile. See omakorda suurendab riski, et võõrliigid, mis võivad saabuda ökoturistide, teadlaste või teiste külastajatega, võivad sinna kinnistuda.

Antarktika poolsaar on viimase 35 aasta jooksul oluliselt rohelisemaks muutunud. Foto: Thomas P. Roland et al.

Antarktika poolsaar on 1300 kilomeetri pikkune ala ja suunaga Lõuna-Ameerika poole. Poolsaar on viimastel aastatel kogenud rekordkõrgeid temperatuure, nagu ka ülejäänud kontinent. Roland rõhutas, et need märgid tekitavad tõsist muret Antarktika poolsaare ja kogu kontinendi tuleviku üle. Antarktika kaitsmiseks on oluline mõista neid muutusi ja välja selgitada täpsed põhjused.

Allikas: Nature ja iflscience.com