Teadlased: delfiinid siiski naeravad, samadel põhjustel, miks inimesedki

Üks uuringu raames pildile jäänud delfiini naeratus. Foto: Veronica Maglieri, Federica Vantaggio, Elisabetta Palagi, Livio Favaro

Itaalia teadlased on avastanud, et afaliinid ehk silmikdelfiinid (Tursiops truncatus) väljendavad mängu ajal erilist näoilmet, mis meenutab inimeste naeratust ja naeru. See avastus viitab sellele, et mängulised näoilmed on sügavalt juurdunud imetajate ühisesse eellasesse.

Kuigi delfiinid elavad meres, on neil inimestega mitmeid ühiseid jooni, sealhulgas suhtlemine oma järglastega n-ö beebikeeles ja sotsiaalne suhtlus nii üksteise kui ka inimestega. Suur osa sellest sotsiaalsusest avaldub mängulises käitumises. Pisa ülikooli evolutsioonibioloog Elisabetta Palagi ja tema töörühm hakkasid uurima, kuidas vangistuses olevad delfiinid mängivad, ning märkasid loomade näoilmetes midagi huvitavat.

Palagi selgitas, et esimesi videoid vaadates said nad aru, et delfiinid tegid mängu ajal pikalt avatud suu liigutusi, mida nad ei täheldanud üheski teises olukorras. See ajendas neid teemat põhjalikumalt uurima.

Uurimuse käigus salvestasid teadlased delfiinide käitumist mängu ajal nii paaris mängides, koos treeneritega mängides kui ka üksi olles. Uuringus dokumenteeriti vaid üks juhtum, kus delfiin tegi avatud suu žesti üksinda olles, kuid valdavalt leidis naeratus aset, kui delfiinid mängisid koos teiste delfiinidega.

Avatud suu ja mänguline jäljendamine

Kokku registreeris meeskond 1288 avatud suu žesti, millest 92 protsenti ilmnes paarismängu ajal. Suurem osa neist juhtumitest (89 protsenti) toimusid siis, kui delfiinid nägid üksteist selgelt. Veelgi enam, kolmandikul juhtudest naeratas üks delfiin tagasi, kui ta nägi, et teine delfiin naeratas esimesena. Uurimistulemused avaldati ajakirjas iScience.

Palagi sõnul avastasid nad uuringu käigus delfiinide puhul unikaalse näoilme – avatud suu, mis heidab uut valgust sellele, kuidas delfiinid kasutavad sotsiaalse mängu ajal peeneid näoilmeid.

Delfiinide kommunikatsioon on üldiselt väga mitmekesine. Teadlased on leidnud, et neil on üks loomariigi keerulisemaid häälitsussüsteeme, mis sisaldab kõrgsageduslikke vilesid sotsiaalseks suhtlemiseks ja teiste delfiinide tuvastamiseks. Need häälitsused on eriti olulised, kui delfiinid liiguvad häguses vees. Kuid kui nad on üksteisele lähemal ja vesi on selge, pöörduvad delfiinid pigem visuaalse suhtlemise poole, muutes näoilmed oluliseks kiireks kahepoolseks suhtlemiseks, rõhutas Palagi.

Teadlased leidsid ka, et delfiinid suudavad kiiresti jäljendada oma mängukaaslaste mängulisi avatud suu žeste, sarnaselt inimestega, kes hakkavad sageli naeratama või naerma, kui näevad, et nende sõbrad on lõbusas tujus. Kuigi on võimalik, et delfiinid tegid neid nägusid juhuslikult, märkis Palagi, et delfiinid olid palju tõenäolisemalt jäljendamas, kui nad nägid selgelt teise delfiini algset ilmet.

Iidne päritolu

Kuigi delfiinidel ei ole nii palju erinevaid näoilmeid kui primaatidel või teistel maismaaloomadel, on nad siiski imetajad. Mängulised žestid, nagu avatud suu ja kiire jäljendamine, esinevad sageli mitmesugustel imetajaliikidel, mis viitab sellele, et need kujunesid välja väga ammu meie esivanemates ja on võinud areneda edasi erinevates liikides.

Palagi sõnul viitab see sellele, et visuaalne kommunikatsioon mängib olulist rolli keeruliste sotsiaalsete suhete kujunemisel mitte ainult delfiinidel, vaid ka paljudel teistel liikidel. «Inimeste naermine võib pärineda väga iidsetest aegadest, olles arenenud mitu korda meie fantastilise elupuu käigus.»

Palagi rõhutas, et edasised uuringud peaksid keskenduma sellele, kuidas teised loomad mängu ajal suhtlevad. Samuti tuleks uurida, kuidas delfiinid kasutavad oma häält mängu ajal ja kuidas nende käitumine erineb, kui nad mängivad teiste delfiinidega või inimestest hooldajatega.

Allikas: gizmodo.com