Aju-uurijad: tegime kindlaks, miks just see vana maal nii lummavalt mõjub

Foto: Wikimedia Commons / Geheugen van Nederland

Aju skaneeringud selgitavad, miks «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga» meid lummab. Johannes Vermeeri kuulus maal tekitab erilist ajutegevust, mis paneb vaatajat kauem pilti uurima.

Johannes Vermeeri «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga» on üks maailma tuntumaid kunstiteoseid, ning nüüd usuvad teadlased, et teavad, miks see teos nii köitev on. Nad võtsid ette ja mõõtsid välja, kuidas aju sellele teosele reageerib.

Haagi Mauritshuisi muuseum, kus 17. sajandi meistriteos asub, tellis neuroteadlased uurima ajutegevust, kui vaadatakse portreed ja teisi tuntud kunstiteoseid. Teadlased avastasid, et vaatajat haarab eriline neuroloogiline nähtus, mida nad nimetasid pidevaks tähelepanutsükliks (Sustained Attentional Loop), ja usuvad, et see on ainulaadne just «Tütarlapsele pärlkõrvarõngaga».

Vaataja silmad tõmbuvad automaatselt kõigepealt tüdruku silmadele, seejärel suule, seejärel pärlile ja siis tagasi silmadele – ning see tsükkel jätkub, mis paneb vaatajat maali kauem jälgima. Martin de Munnik, uurimisfirma Neurensics esindaja, kes tegi uuringu, selgitas, et vaataja on sunnitud tähelepanu pöörama ja nii tekib teosega tugev emotsionaalne side. «Pead teda armastama, kas tahad seda või mitte,» märkis de Munnik.

Tegu oli esimese teadaoleva uuringuga, kus kasutati EEG ja MRI ajuskaneerimise tehnoloogiat, et mõõta neuroloogilist reaktsiooni kunstiteostele. Foto: Mauritshuis Museum

Aju lainete mõõtmisega avastasid teadlased ka seda, et kõige rohkem stimuleeriti precuneus'e ehk aju osa, mis reguleerib teadvust ja isiklikku identiteeti. De Munnik ütles, et oli ootuspärane, et maal on eriline, kuid «miks» oli ka neile üllatuseks. Ta tõi esile, et tegu oli esimese teadaoleva uuringuga, kus kasutati EEG ja MRI ajuskaneerimise tehnoloogiat, et mõõta neuroloogilist reaktsiooni kunstiteostele.

Originaal vs. reproduktsioon

Teadlased võrdlesid ka vaatajate neuroloogilist reaktsiooni originaalteosele ja selle reproduktsioonile. Selgus, et emotsionaalne reaktsioon oli originaalile kümme korda tugevam. Uuringus kasutasid teadlased kümnel katsealusel silma liikumise jälgijat ja ajulaineid mõõtvat seadet, näidates neile nii originaalteoseid kui ka nende koopiad. Mauritshuisi direktor Martine Gosselink rõhutas, et originaalkunsti nägemine on äärmiselt oluline, kuna see stimuleerib aju. «Aju ei valeta,» lisas ta.

Vermeer keskendus sageli oma töödes ühele punktile, jättes ülejäänud detailid hägusamaks, kuid «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga» puhul on kolm fookuspunkti – silmad, suu ja pärl –, mis eristab seda teistest Vermeeri maalidest. Gosselink tõi esile, et teistel Vermeeri maalidel kujutatakse inimesi tegelemas igapäevaste tegevustega, samal ajal kui «Tüdruk pärlkõrvarõngaga» vaatab otse vaatajat.

De Munnik lisas, et oleks huvitav teha sarnaseid uuringuid teiste kuulsate maalide, nagu näiteks Leonardo da Vinci «Mona Lisa» kohta.

Allikas: sciencealert.com