SAKSA ENERGIAPÖÖRE ⟩ Vesinikutootimine avamerel päästab energiasüsteemi hinnakõikumise needusest

Selline võiks välja nägema hakata Taani VindØ konsortsiumi vaates energiasaar, millel toodetaks ka lähedal asuvast tuulepargist pärit voolust vesinikku. Samasugusid Saari plaanitakse ka Saksa rannikumere majandusvööndisse. Foto: VindØ

Fraunhoferi Energiamajanduse ja Energeetikasüsteemide Tehnoloogia Instituudi (IEE) uus uuring analüüsib merealadel vesiniku tootmise majanduslikke mõjusid Euroopa energiasüsteemile. Kui meretuulikute toodetud elektri hind langeb tuleks sellest toota hoopis vsinikku, mille energeetiline väärtus vaevalt-et nulli või alla selle kukkuda saab.

Uuring keskendub Saksamaa eesmärgile laiendada meretuuleparke 70 GW-ni ja hindab majanduslikku mõju, kui merel toodetaks vesinikku kahel energisaarel, kus kumbagi ühendab 10 GW meretuulepark. Seda võrreldakse stsenaariumiga, kus kogu meretuuleparkide toodetud elektrienergia transporditakse maismaale ja kasutatakse Saksamaa energiasüsteemis ilma täiendavate piiranguteta.

Mereline vesiniku tootmine toob aastas kokku kuni 4,3 miljardit eurot

Uuringust selgub, et merelise vesiniku tootmise korral kahel energiasaarel võib Saksamaa saavutada aastas kuni 4,3 miljardi euro suuruse kokkuhoiu. Energiasaared asuksid Saksamaa majandusvööndis Põhjameres, umbes 150 kilomeetri kaugusel rannikust, ja nende ühendus elektrivõrguga on piiratud.

Sääst tuleneb peamiselt väiksematest võrgu laiendamise kuludest, eriti rannikult Saksamaa sisemaale suunduvate kaablite rajamise osas, samuti HVDC (kõrgepinge alalisvoolu) kaablite suuremast kasutamisest.

Uuring toob välja ka selle, et merel vesiniku tootmine on efektiivsem kui maismaal toodetud vesinik. Peamine põhjus seisneb selles, et vesiniku tootmine taastuvenergiaallikate lähedal vähendab energia kadu ja vähendab investeeringuvajadust elektri pika vahemaa transportimise infrastruktuuridesse.

Uuringu taust

Uuring, mille tellis Copenhagen Energy Islands ApS, võrdles kahte stsenaariumi seoses Saksamaa 70 GW meretuuleparkide eesmärgiga.

Esimene stsenaarium näeb ette, et energiakülad ühendatakse ainult vesinikutorustikuga ilma elektrivõrguühenduseta. See tähendab, et kogu 10 GW võimsusega meretuulepargi energia igal saarel kasutatakse vesiniku tootmiseks, mis transporditakse maismaale torujuhtmete kaudu.

Teine stsenaarium hõlmab lisaks vesinikutorustikule piiratud elektrivõrguühendust. See piiratud ühendus on vahelduvvoolu (AC) ühendus energiakülade ja teiste meretuuleparkide konverterplatvormide vahel, mis võimaldab elektri eksporti energiasaartelt võrku või elektri importi energiasaartele, kui võrgus on vaba võimsust.

Paindlik ja tõhus energiasüsteem

Uuringu järgi on vesiniku tootmise ja piiratud võrguühenduse kombineerimine energiasüsteemile kasulik. See lahendus võimaldab paindlikult kasutada tuuleparkide toodetud energiat – kas kasutada seda rohelise vesiniku tootmiseks merel või transportida elektrit maismaale HVDC kaablite kaudu. See suurendab süsteemi tõhusust.

Madala hinnaga ja kõrge taastuvenergia pakkumise perioodidel suunatakse meretuuleenergia vesiniku tootmisse. Kui aga taastuvenergia pakkumine on madal ja hinnad kipuvad tõusma, kasutatakse meretuuleenergia elektrinõudluse rahuldamiseks ja see suunatakse otse Saksamaa elektrivõrku. See suurendab kogu energiasüsteemi paindlikkust ja toob kaasa positiivseid süsteemiefekte.

Merelise vesiniku tootmine energiasaartel koos piiratud võrguühendusega pakub Saksamaa energiasüsteemile märkimisväärseid kuluefektiivsuse eeliseid. See mitte ainult ei vähenda taristukulutusi, vaid suurendab ka kogu süsteemi paindlikkust, optimeerides taastuvenergia kasutamist ja pakkudes olulist kokkuhoidu.

Allikas: TechXplore