Uuring keskendub Saksamaa eesmärgile laiendada meretuuleparke 70 GW-ni ja hindab majanduslikku mõju, kui merel toodetaks vesinikku kahel energisaarel, kus kumbagi ühendab 10 GW meretuulepark. Seda võrreldakse stsenaariumiga, kus kogu meretuuleparkide toodetud elektrienergia transporditakse maismaale ja kasutatakse Saksamaa energiasüsteemis ilma täiendavate piiranguteta.
Mereline vesiniku tootmine toob aastas kokku kuni 4,3 miljardit eurot
Uuringust selgub, et merelise vesiniku tootmise korral kahel energiasaarel võib Saksamaa saavutada aastas kuni 4,3 miljardi euro suuruse kokkuhoiu. Energiasaared asuksid Saksamaa majandusvööndis Põhjameres, umbes 150 kilomeetri kaugusel rannikust, ja nende ühendus elektrivõrguga on piiratud.
Sääst tuleneb peamiselt väiksematest võrgu laiendamise kuludest, eriti rannikult Saksamaa sisemaale suunduvate kaablite rajamise osas, samuti HVDC (kõrgepinge alalisvoolu) kaablite suuremast kasutamisest.
Uuring toob välja ka selle, et merel vesiniku tootmine on efektiivsem kui maismaal toodetud vesinik. Peamine põhjus seisneb selles, et vesiniku tootmine taastuvenergiaallikate lähedal vähendab energia kadu ja vähendab investeeringuvajadust elektri pika vahemaa transportimise infrastruktuuridesse.
Uuringu taust
Uuring, mille tellis Copenhagen Energy Islands ApS, võrdles kahte stsenaariumi seoses Saksamaa 70 GW meretuuleparkide eesmärgiga.
Esimene stsenaarium näeb ette, et energiakülad ühendatakse ainult vesinikutorustikuga ilma elektrivõrguühenduseta. See tähendab, et kogu 10 GW võimsusega meretuulepargi energia igal saarel kasutatakse vesiniku tootmiseks, mis transporditakse maismaale torujuhtmete kaudu.
Teine stsenaarium hõlmab lisaks vesinikutorustikule piiratud elektrivõrguühendust. See piiratud ühendus on vahelduvvoolu (AC) ühendus energiakülade ja teiste meretuuleparkide konverterplatvormide vahel, mis võimaldab elektri eksporti energiasaartelt võrku või elektri importi energiasaartele, kui võrgus on vaba võimsust.