Juba sel kuul läheb NASA Europale elu otsima

Europa Clipper stardib mitte varem kui 10. oktoobril 2024 NASA Kennedy kosmosekeskusest. Kosmoselaev jõuab Jupiterini 2030. aastal ja alustab sealt oma põhjalikku uurimustööd. Foto: NASA

NASA valmistub saatma Europa Clipperi kosmoselaeva Jupiteri kuule Europale, et uurida, kas jääkoore all peituv soolase vee ookean võib olla elamiskõlblik või pakkuda tingimusi eluks. Europa on teadlastele eriline huviobjekt, kuna selle jääkoore all asuv ookean võib sisaldada elu jaoks vajalikke koostisosi: vett, keemilisi elemente ja energiat. Teadlased usuvad, et ookeani põhjas asuvad hüdrotermaalsed lõõrid võivad pakkuda energiat, mis toetaks elu, sarnaselt Maa süvamere piirkondadega.

Europa Clipper on NASA seni suurim planeetide uurimiseks ehitatud kosmoselaev. Sond on varustatud üheksa teadusinstrumendiga, sealhulgas kaamerad ja spektromeetrid Europa pinna ja atmosfääri analüüsimiseks, jääd läbistav radar koore kaardistamiseks kolmemõõtmeliselt ning magnetomeeter, mis määratleb ookeani omadusi. Kuue aasta pikkuse Jupiteri-missiooni raames teeb Clipper kümneid tiire ümber Europa, mõnikord vaid 25 km kaugusel, kaardistades peaaegu kogu kuu.

Europa Clipperi nimi tuleneb 19. sajandi kiirkaubalaevadest, kuid NASA jaoks on sel teine tähendus. Kosmoselaev ei jää tiirlema ümber Europa, vaid kasutab Jupiteri orbiiti, et sooritada 44 möödalendu Europast, et vältida Jupiteri tugevat radiatsioonivälja, mis kahjustaks laeva elektroonikat. Seda vältides oleks tagatud Clipperi mitmeaastane töövõime.

Miks Europa?

Europa on väiksem kui Austraalia, kuid selle jääkoore all peitub ookean, mis võib olla 80–100 km sügav – palju sügavam kui ükski Maa ookean. NASA varasemad missioonid, sealhulgas Voyager ja Galileo, on andnud olulisi tõendeid selle ookeani olemasolu kohta, sealhulgas sooja, soolase vee liikumisest jää all. Galileo leidis, et Europa ookean võib sisaldada kaks korda rohkem vett kui Maa ookeanid kokku. Hubble'i teleskoop avastas ka, et Europa atmosfääris on hapnikku ning 2013–2017 täheldati veeauru purskeid.

Vaade Jupiteri kuule Europa, mille kosmosesond Juno jäädvustas 29. septembril 2022 toimunud möödasõidu ajal. Foto: NASA/JPL-Caltech/SwRI/MSSS Pilditöötlus: Kevin M. Gill CC BY 3.0

Elu otsimine Europa ookeanis

Teadlased peavad Europat üheks parimaks kandidaadiks, kus võiks eksisteerida elu väljaspool Maad. Euroopa ookeanis võivad eksisteerida mikroorganismid nagu Maa süvavee hüdrotermaalsetes lõõrides. Kosmoselaev viib läbi põhjaliku uuringu, et hinnata Europa elamiskõlblikkust, kasutades oma instrumente pinna, jääkihi paksuse ja ookeani soolsuse mõõtmiseks.

Missiooni tipptehnoloogia võimaldab uurida Europa pinda 50 cm täpsusega ja analüüsida veepurskeid, mis võivad viidata võimalikele eluvormidele ookeanis. Samuti saab Clipper mõõta aminohappeid ja teisi eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid.

NASA Europa Clipperi päikesepaneelid lähivaates 21. augustil 2024 Kennedy kosmosekeskuses Floridas. Foto: NASA / Frank Michaux

Europa Clipperi start ja tulevik

Europa Clipper stardib mitte varem kui 10. oktoobril 2024 NASA Kennedy kosmosekeskusest, kasutades SpaceX Falcon Heavy raketti. Missioonile saadetakse kaasa ka spetsiaalne veeteemaline tahvel, millele on graveeritud sõna «vesi» 103 keeles, samuti teaduslikke sümboleid, mis sümboliseerivad vee tähtsust eluks.

Kosmoselaev jõuab Jupiterini 2030. aastal ja alustab sealt oma põhjalikku uurimustööd, mille tulemused võivad aidata vastata ühele inimkonna suurimale küsimusele: kas oleme universumis üksi?

Allikas: skyatnightmagazine.com ja nasa.gov