/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/01/16390786t1h9207.jpg)
SpaceXi Dragoni kapsel dokkis edukalt rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS), et tuua tagasi astronaudid, kes on alates juunist kosmoses lõksus olnud. Dokkimine leidis aset siis, kui ISS asus 426 km kõrgusel Botswana kohal.
SpaceX põkkus rahvusvahelise kosmosejaamaga ja tagasi tulles võetakse lõksu jäänud astronaudid kaasa
Crew-9 missiooni pardal olid NASA astronaut Nick Hague ja Vene kosmonaut Aleksandr Gorbunov. Kahe ülejäänud istme kohad olid eraldatud Ameerika astronautidele Butch Wilmore'ile ja Suni Williamsile, kes on alates juunist ISSis lõksus, kuna nende algne kosmoselaev Boeing Starliner vaevles tehniliste probleemide käes.
Wilmore ja Williams naasevad Maale eeldatavasti 2025. aasta veebruaris. Starlineriga toimunud esialgne lühike, kaheksa päeva pikkune missioon venis pärast tõsiste rikete avastamist, sealhulgas Starlineri heeliumilekked ja probleemid tõukesüsteemis.
Welcome aboard, #Crew9!
— International Space Station (@Space_Station) September 29, 2024
NASA astronaut Nick Hague and Roscosmos cosmonaut Aleksandr Gorbunov joined the Expedition 72 crew aboard the space station today, kicking off their five-month @ISS_Research mission. More… https://t.co/rcF4cWKl6F pic.twitter.com/qDspWtbQZw
The official welcome!
— NASA's Johnson Space Center (@NASA_Johnson) September 29, 2024
The Expedition 72 crew welcomed #Crew9, @NASAAstronauts Nick Hague, the Crew 9 commander and cosmonaut Aleksandr Gorbunov, the crew 9 mission specialist, after their flight aboard the @SpaceX Dragon spacecraft. pic.twitter.com/pOa8sTQWDo
Crew-9 missioon startis Cape Canaverali kosmosejaamast Florida osariigis 28. septembril pärast seda, kui start lükati orkaan Helene tõttu edasi. Hague ja Gorbunov on nüüd osa ISSi ekspeditsioonist 72, mis kestab viis kuud ja mille käigus tehakse olulisi teaduslikke uuringuid ja hooldustöid.
Uued mured
SpaceXi missioon sattus pärast astronautide ISSi toimetamist ootamatu probleemi küüsi, mistõttu ettevõte peatas edasised raketistardid, kuni rikke põhjuseid uuritakse. Varsti pärast NASA astronaut Nick Hague'i ja kosmonaut Aleksandr Gorbunovi ISSile toimetamist tekkis SpaceXi Falcon 9 raketi ülemise astme puhul ootamatu probleem. Elon Muskile kuuluv ettevõte teatas, et rakett koges «ebatavalist deorbiteerimise põletust» (off-nominal deorbit burn).
Kuigi raketi eesmärk oli maanduda Vaikse ookeani lõunaosas, maandus see rikke tagajärjel Uus-Meremaast ida pool, kaugel väljaspool sihtpunkti. Selline kontrollimatu suur metalleseme langemine tagasi Maale kujutab endast tõsist ohtu, mistõttu SpaceX otsustas peatada kõik edasised Falcon 9 stardid.
Ettevõte teatas, et jätkab startidega alles siis, kui probleemi põhjus on täielikult selge. See pole esimene kord, kui raketil Falcon 9 on probleeme esinenud. Juulis toimus Starlinki satelliidi stardi ajal vedela hapniku lekke tõttu plahvatus, mille järel USA föderaalne lennuamet (FAA) peatas kõik Falcon 9 stardid.
/nginx/o/2024/10/01/16390796t1hd9db.jpg)
Ka möödunud kuul oli rakett maandumisel hädas, kui esimese astme tõukur süttis maandumiskatsel ja kukkus ujuval maandumisplatvormil ümber. Need järjestikused tõrked on tekitanud küsimusi, kas viimased juhtumid on omavahel seotud.
Ohutusmeetmed ja tulevik
Kuigi viimane Falcon 9 probleem ei seadnud kedagi otseselt ohtu, kuna rakett oli planeeritud ookeani kukkuma, on SpaceXi otsus vabatahtlikult stardid peatada julgustav näide ettevõtte vastutustundest. Praegu pole veel teada, kui kaua Falcon 9 stardid peatatud on. Pärast juulikuist intsidenti oli pausi pikkuseks vaid 15 päeva, kuid seekordne olukord võib vajada põhjalikumat uurimist.
Boeingu Starlineri rikked
Butch Wilmore ja Suni Williams saabusid ISSi juunis Starlineri esimesel mehitatud katselennul. Missioon, mis pidi kestma vaid kaheksa päeva, kestab nüüd rohkem kui kaheksa kuud. Missioon hakkas venima pärast seda, kui nende lennu ajal avastati mitmeid tõsiseid tehnilisi probleeme. NASA pidas liiga riskantseks neid samal kosmoselaeval tagasi tuua, samal ajal kui Boeing väitis, et Starliner on astronautide jaoks ohutu. Laev naasis meeskonnata Maale 7. septembril.
:format(webp)/nginx/o/2024/07/12/16218029t1h83de.jpg)
NASA otsus kasutada astronautide tagasitoomiseks SpaceXi Dragonit oli Boeingu jaoks suur löök. NASA, kes pärast oma kosmosesüstikute pensionile saatmist 2011. aastal tugines Venemaa Sojuz kosmoselaevadele, sõlmis lepingud SpaceXi ja Boeinguga, et toetada ISSi mehitatud missioone. NASA sõlmis Boeingu ja SpaceXiga vastavalt 4,2 miljardi ja 2,6 miljardi dollari suurused lepingud. Kuigi SpaceX saatis juba 2020. aastal esimesena erakosmoselaeva astronautidega ISSi, on Boeingu Starliner silmitsi seisnud mitme viivituse ja probleemiga.
Missiooni teaduslikud eesmärgid
Crew-9 missiooni ajal tehakse ISSis kuni 200 teaduskatset. Eksperimendid hõlmavad vere hüübimise uuringuid, kosmoses kasvatatud taimede uurimist ja astronautide nägemise muutuste analüüsi mikrogravitatsiooni tingimustes.
Viimase 23 aasta jooksul on ISS olnud pidevalt mehitatud, võimaldades teadustööd ja tehnoloogiateste, mis aitavad ette valmistada tulevasi kosmosetegevusi nii madalal Maa orbiidil kui ka kaugemal.
Wilmore, Williams, Hague ja Gorbunov naasevad Maale veebruaris 2025, kui Crew-9 missioon lõppeb.
Allikad: interestingengineering.com ja futurism.com