Pärast Notre-Dame'i põlengut leidsid arheoloogid kiriku põranda alt midagi ootamatut

Nagu paljud teised katoliku kirikud, on ka Notre-Dame olnud matmispaik. Katedraali seest on leitud üle saja haua, millest 80 on kaevatud välja. Foto: Inrap

Prantsuse riiklik arheoloogia uurimise instituut INRAP esitles viimase viie aasta jooksul Notre-Dame’i katedraalis tehtud arheoloogiliste uuringute hetkeseisu. Need väljakaevamised ja uuringud, mis toimuvad nii katedraali sees kui ka väljas, on oluliselt laiendanud teadmisi Notre-Dame'i ja Île de la Cité ajaloo kohta. 

15. aprillil 2019 puhkes Notre-Dame’i elektrisüsteemist tekkinud tulekahju, mis kukutas katedraali sajanditevanuse tornikiivri ja hävitas katedraali muljetavaldava 13. sajandi katusekonstruktsiooni. Pärast tulekahju asusid Prantsuse riikliku ennetava arheoloogilise uurimise instituudi (INRAP) teadlased säilitama nii palju kui võimalik sellest ajaloolisest paigast ning valmistama ette tornikiivri rekonstrueerimist.

Notre-Dame kui matmispaik

Nagu paljud teised katoliku kirikud, on ka Notre-Dame olnud matmispaik. Katedraali seest on leitud üle saja haua, millest 80 on kaevatud välja. Suur osa matmispaikadest asub katedraali põhjapoolsetes ja lõunapoolsetes käikudes.

Matmispaikadest leiti puust kirste, millest paljud on asetatud kipsist valmistatud hauakambritesse. Surnukehad olid maetud surilinas, millest mõnel juhul on säilinud riidetükid ja vasest tehtud nööpnõelad.

Hauad jagunevad tavaliselt ilmalike (pea läänesuunas) ja vaimulike (pea itta suunatud, kirikuliste poole) matmispaikadeks.

Pärast Pariisi Notre-Dame'i katedraali 2019. aasta tulekahju on arheoloogid tuvastanud katedraali põranda alt ilmsiks tulnud plii kirstust leitud saladuslikud jäänused. Foto: Inrap

2022. aastal teatas meeskond kahe sarkofaagi avastamisest, mis leiti katedraali alt 18. sajandil rajatud torustiku vahelt. Ühte 700 aasta vanusesse sarkofaagi puuriti väike auk ja sisestati kaamera, et uurida selle sisu. Nagu arvata võis, leiti sealt inimjäänused, samuti tükikesi riidest, juustest ja eriti huvitava lehtedest padja, mis oli asetatud pea kohale. Selline padi oli sageli kasutusel, kui religioosseid juhte maeti, selgitas üks ekspert Reutersile tollal.

Hiljem samal aastal tuvastati, et ühes sarkofaagis olid kirikutegelase Antoine de la Porte maised jäänused, kellel olid hämmastavalt terved hambad ja kes suri 1710. aastal. Tuvastamine ei olnud keeruline – de la Porte’i kirstule oli kinnitatud tahvel. Teise sarkofaagi jäänuste tuvastamine osutus aga raskemaks.

Pariisi Notre-Dame'i katedraali tulekahju järel avastatud kaks pliikirstu on ühe kuulsa kanooniku ja ühe tundmatu aadlikust ratsaniku omad. Foto: LIONEL BONAVENTURE / AFP

Hiljuti toimunud pressikonverentsil teatas arheoloogide töörühm uutest arengutest ja teises kirstus olevad jäänused kuuluvat ratsamehele ja luuletajale Joachim du Bellayle, kes suri 1560. aastal. Lahkamine viitas, et kadunu põdes kroonilist meningiiti ja tuberkuloosi.

Arheoloogid jõudis järeldusele, et jäänused kuuluvad du Bellayle, võttes arvesse jäänuste vanust, haigusi ja et du Bellay oli kirikusse maetud oma onu kõrvale. Du Bellay võidi oma lõplikku matmispaika ümber paigutada pärast tema teoste täielikku avaldamist 1569. aastal.

Põhjalikud uuringud jätkuvad

Kõik katedraali sees leitud skeletid läbivad põhjaliku antropoloogilise uurimise. Lisaks sellele tehakse radioloogilised ja paleogeeniuuringuid, et saada teavet leitud isikute päritolu ja liikumismustrite kohta. Uurimistulemusi oodatakse 2026. aasta lõpuks, kuid juba praegu algas 2024. aastal osa avastatud skulptuuride eksponeerimine Cluny muuseumis Pariisis.

Lisaks inimjäänustele avastati väljakaevamiste käigus muljet avaldavaid skulptuure ja kivist töid, millest mõned on säilitanud oma algse polükroomia ka pärast kaheksat sajandit.

Tööde käigus avastati üle 1000 fragmendi. Need kujutavad religioosseid tegelasi ja arhitektuurseid elemente, mis pärinevad 13. sajandist. Foto: Inrap

Notre-Dame'i alused vanimad kihid rajati juba esimesel sajandil. Hilisemates kihtides leiti tõendeid suurest Karolingide hoonest ja ühest või mitmest monumentaalsest ehitisest.

Jubée: gooti kunsti meistriteose taastamine

1230. aasta paiku ehitatud ja 18. sajandi alguses lammutatud Notre-Dame'i jubée ehk kantsel on samuti olulise tähelepanu all. Varem oli teada vaid käputäis fragmente, mis leiti Viollet-le-Duci tööde käigus, kuid 2022. aastal avastati üle 1000 fragmendi. Nendest üle 700 on säilitanud oma algse värvi ja viimistluse. Need kujutavad 13. sajandi religioosseid tegelasi ja arhitektuurseid elemente.

Polükroomsed skulptuurid, mis on erakordselt hästi säilinud, annavad võimaluse taastada keskaegse gooti stiili suurejoonelise teose. Kuna skulptuuride värvikiht hakkas väljakaevamiste käigus kivipinnalt eralduma, on nende säilitamine ja uurimine äärmiselt oluline. Praegu toimub nende stabiliseerimine ja restaureerimine, mis kestab 2025. aasta kevadeni.

Suurejooneline katedraal avatakse avalikkusele taas sel aastal, pärast viieaastast intensiivset renoveerimistööd.

Allikad: gizmodo.com ja inrap.fr