PÖÖRANE IDEE ⟩ Eesti teadlased soovitavad tube kütta Läänemerest välja pumbatava soojusega

Tallinn oleks ideaalne koht merepõhjast kütteks soojuse ammutamiseks, selgitasid teadlased, kuid lahendada tuleb ka võimalikud keskkonnaohu probleemid, kui seda kasutama hakata. Foto: Sander Ilvest

• Kuigi meri on külm, leidub seal soojusenergiat piisavalt.
• Lahendada tuleb ka probleem, kuidas kiirenevat etrofeerumist vältida.

TalTechi meresüsteemide instituudi teadlased panustasid ülemaailmsesse ookeanide seisundi raportisse artikliga merevee soojuse kasutamise võimalustest Läänemeres, tuginedes Tallinna lahe kohta tehtud uuringule. Kuigi sügavate kihtide vesi on aasta ringi jahe, püsib see talvel siiski enamiku ajast piisavalt soe, et seda kasutada soojuspumpade abil hoonete kütmiseks.

Esmaspäeval avalikustati Copernicuse programmi ookeanide seisundi uus ülevaade (OSR8).

Arvestades temperatuuride vahet, millest soojuspumbad saavad ammutada energiat, on talvekuudel ainult mõnest kraadist erinevusest küllalt, kuid see nõuab vajaliku küttevõimsuse saavutamiseks suurt hulka merevett. Selle tulemusena võivad veealustes torustikes vooluhulgad küündida mitme kuupmeetrini sekundis.

Samas on selge see, et mida lähemalt tarbija saab merevett soojuse kättesaamiseks võtta, seda efektiivsem on süsteem ja odavam selle ehitus.

Merevee soojuse kasutamiseks sobiva vee esinemise tõenäosus Läänemere süvakihis. Tallinn on selleks väga sobiv piirkond, kuna sobiva temperatuuriga vesi asub suurte tarbijate lähedal. Foto: TalTech

«Tallinn on Läänemere suurematest linnadest üks soodsaima asukohaga linn merevee soojuse kasutamiseks, kuna veehaardeks vajalikud sügavused (50 m ja rohkem) on rannast ainult mõne kilomeetri kaugusel,» ütles emeriitprofessor Jüri Elken, kes on autorite kollektiivi juht.

Merevee soojusel põhineva küttesüsteemi planeerimisel tuleb arvestada paljude teguritega, mis mõjutavad nii merekeskkonda kui ka tehnilisi lahendusi.

«Üks arvestamist vajav küsimus on keskkonnamõju, mida säärane süvakihtide vee pumpamine endaga kaasa toob,» tõi esile vanemteadur Ilja Maljutenko, «kui nüüd soojuspumbas kasutatud toitaineterikas vesi juhtida merre tagasi ranniku lähedal, mis tundub odavaim lahendus, siis jäävad toitained tõenäoliselt ranna lähedale pidama ning võimendavad eutrofeerumist, mille vastu me kõik võitleme.»

Kui minna meresoojuse kasutamisega Tallinnas praktiliste lahenduste poole, siis on vaja lahendada üsna palju küsimusi, hoiatavad teadlased. Kuid vajaminevaid uuringuid on ettevõtetest alustanud juba Utilitas AS ja Hundipea kliimaneutraalse piirkonna arendajad.

«Avaliku sektori uuringuprogrammid tulevad siin ettevõtjate huvidele vastu,» ütles  TalTechi meresüsteemide instituudi direktor, kaasprofessor Rivo Uiboupin, «oleme osalenud Geoloogiateenistuse geotermaalenergia uuringutes. Kohe on käivitumas Eesti Teadusagentuuri toel meie instituudi projekt «Mere taastuvenergia digitaalne kaksik», kus kaardistame lähitulevikus taastuvenergia ressursid kogu Eesti rannikumeres.»

Copernicuse programmi ookeanide seisundi uus ülevaade avaldati maineka populaarteadusliku ajakirja State of the Planet erinumbris. See sisaldab 17 teadusartiklit, kus ligi 120 teadlast käsitlevad uusi teadmisi mere kuumalainete, Golfi hoovuse muutuste ja muude oluliste merenähtuste kohta.

Näiteks katsid 2023. aastal tugevad kuumalained 22 protsenti ookeanide pinnast. Läänemeres kannatas 2022. aastal kuumalainete all kaks kolmandikku merepinnast.