:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16388889t1h65bc.jpg)
Arktika hiigeljää sulab, kuid teadlased on leidnud viisi merejää paksendamiseks. Teadlaste edukas katse sulava Arktika jää paksendamiseks võib pakkuda lahendust kliimamuutuste leevendamiseks.
Näib, et jääkihi kosutamine on üsna ohutuna toimiv geoinseneeria valdkond. Seevastu aerosooliosakeste paiskamine kõrgatmosfääri või rauaühenditega ookeanite väetamine võivad omada mitmeidki ennustamatuid tagajärgi.
Rahvusvaheline teadlaste meeskond on edukalt läbi viinud eksperimendi, mille käigus paksendati õhukeseks muutunud Arktika jääd, pumbates merevett jääpinna peale, millega lisandus poolemeetrine jääkiht. Selle inspireerivaks eeskujuks on olnud Hollandi traditsiooniline jää paksendamise tehnika looduslike uisuväljakute loomiseks.
Katse viidi läbi 2024. aasta jaanuarist maini Cambridge Bays Kanadas, kus kahe teadlasrüha projektide, Real Ice ja Arctic Reflections, raames puuriti merejää sisse auke, et jõuda ookeanini. Seejärel pumbati vesi pinnasel asuvasse lumme. Vesi täitis lume õhuvahed ja külmus, muutes jalgpalliväljaku suurusel alal lume jääks. See protsess suurendas ka jää termilist juhtivust, võimaldades külmal Arktika õhul tungida sügavamale ja tekitada jää kasvu jääalustes kihtides. Nii kasvas jääkiht kokku umbes poole meetri jagu.
Lahendus kliimamuutuste vastu
Kuna üleilmne soojenemine aina kiireneb, väheneb Arktika jääkatte ulatus märkimisväärselt – praegu on see miljoneid ruutkilomeetreid väiksem kui paar aastakümmet tagasi. Kui seda tehnikat rakendataks suuremas ulatuses, võiks see anda väärtuslikku lisaaega, kuni suudame vähendada kliimamuutusi põhjustavaid heitkoguseid.
Jää säilitamine suve jooksul lisaks nädalaid, mil päikesekiirgus peegeldub jää pinnalt tagasi kosmosesse, vähendades planeedi poolt neelduvat energiat. Teadlased plaanivad naasta Cambridge Baysse novembris, et viia läbi suurem katse, kus kavatsetakse lisada ühe kilomeetri ulatuses jääle üks meeter paksust.
/nginx/o/2024/09/30/16388904t1h5d54.jpg)
Viimsepäevaliustik – Antarktika jääkihi muret tekitav taandumine
Samas kui Arktika jää jaoks leitakse uusi lahendusi, on Antarktika jääkihi sulamine jätkuvalt suur probleem. Hiljuti avalikustasid teadlased tõsiseid leide Thwaitesi liustiku kohta Antarktikas, mida nimetatakse ka Viimsepäeva liustikuks (Doomsday glacier) selle võimaliku katastroofilise mõju tõttu kogu planeedile.
Thwaitesi liustik, mille suurus on ligikaudu võrdne Suurbritanniaga, on üks kiiremini muutuvatest liustikest maailmas. Selle sulamine võib tõsta merepinda kuni 65 cm, mis mõjutaks sadu miljoneid inimesi. Viimase kümnendi jooksul on Thwaitesi ja naabruses asuvate liustike merejää vool kahekordistunud, andes oma osa globaalsele merepinna tõusule, mis on praegu 4,6 mm aastas.
Thwaitesi liustik on eriti haavatav, kuna selle jääkiht toetub merepinnast sügavamal asetsevale alusele, mis kaldub allapoole Lääne-Antarktika südamesse. Teadlased, kes on seda liustikku jälginud alates 2018. aastast, on mures, et selle liustiku taandumine võib lähitulevikus veelgi kiireneda.
Tehnoloogia ja katsetused pakuvad lootust
Teadlased kasutavad nutikaid tehnoloogiaid, sealhulgas veealuseid roboteid ja uusi lähenemisviise jäävoolu ja liustike murdumise modelleerimiseks, et paremini mõista protsesse, mis mõjutavad Thwaitesi liustiku taandumist.
Samas annab lootust Arktikas toimuv katse merejää uuesti külmutamise asjus. UK idufirma Real Ice viis hiljuti läbi välikatseid, mille käigus pumbati merevett jääpinna peale, paksendades jääd 25 cm võrra. Katsete eesmärk on tõestada, et jää paksendamine võib aidata säilitada ja taastada Arktika merejääd, mis on hädavajalik nii jääkarude elupaikadele kui ka kohalikele inuiti kogukondadele.
Teadlased loodavad, et kui merejää kosutamise tehnikaid saaks kasutada suuremas ulatuses, võiks see pakkuda lisaaega kliimamuutuste mõju leevendamiseks ning aidata vältida suuremaid ökoloogilisi ja sotsiaalseid tagajärgi.
Allikad: bbc.com ja euronews.com
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)