Ookeanides on asjad hapuks läinud – «äädikamarinaad» pole koht, kus elu jätkuda saaks

Planeedi tervisekontroll 2024. Foto: Globaïa/PIK

Maailma ookeanid on muutumas liiga happeliseks, et jätkusuutlikult toetada mereelu või aidata stabiliseerida kliimat, selgub Potsdami kliimamõjude uurimisinstituudi (Potsdam Institute for Climate Impact Research) uuest aruandest.

Potsdami kliimamõjude uurimisinstituudi (PIK, Saksamaa) esimeses ülevaates «Planeedi tervisekontroll» kirjeldatakse üheksat tegurit, mis on Maal elu säilimise seisukohalt kriitilised.

Neist kuues valdkonnas on ohutuse piir viimastel aastatel inimtegevuse tulemusel juba ületatud. Ookeanide hapestumise kriitiline lävi võib peagi saada seitsmendaks.

Need kuus valdkonda, kus piirid on juba ületatud, on kliimamuutused, liikide ja looduslike elupaikade kadumine, magevee ressursside vähenemine ning saasteainete, sealhulgas plastide ja keemiliste väetiste koguste suurenemine.

Ookeanide hapestumise ohutustase on kõrge peamiselt süsinikdioksiidi (CO2) emissioonide tõttu, mida põhjustab fossiilkütuste, nagu nafta, kivisüsi ja gaas, põletamine. PIKi raporti kaasautor Boris Sakschewski selgitab, et süsinikdioksiidi taseme tõus viib selle lahustumiseni ookeanivees, mis muudab veed happelisemaks. Sakschewski rõhutab, et isegi heitkoguste kiire vähendamise korral on teatud määral hapestumine vältimatu, kuna ookeanisüsteemid reageerivad muutustele aeglaselt.

Murdepunktid

Happelised veed kahjustavad koralle, karpe ja fütoplanktonit, mis omakorda mõjutab suuremat osa mereökosüsteemist. See ohustab miljardite inimeste toiduga varustamist ning piirab ookeanide võimet absorbeerida rohkem süsinikdioksiidi, mis aitaks piirata globaalset soojenemist.

Üheksast planeedi piirangust ainus, mis pole ohus, on osoonikiht. Inimtekkelised kemikaalid kahjustasid kunagi seda kaitsekihti, kuid pärast nende ainete keelustamist 1987. aastal on osoonikiht hakanud taastuma.

Üks kriitilistest piiridest – peenete osakeste kontsentratsioon atmosfääris, mis võib põhjustada südame- ja kopsuhaigusi – on samuti lähedal ohtlikule tasemele. Samas on teadlased täheldanud mõningast paranemist tänu mitme riigi jõupingutustele õhukvaliteedi parandamisel, näiteks kõige saastavamate bensiini- ja diiselautode keelustamine. Kiiresti industrialiseeruvates riikides võib peenosakeste tase aga taas tõusta.

PIKi määratud üheksa kriitilist piiri (nine planetary boundaries) on hoiatuseks inimkonnale, et vältida Maa looduslike süsteemide viimist pöördumatutesse kriisidesse. Murdepunktide ületamine võib viia katastroofiliste tagajärgedeni miljarditele inimestele ja paljudele tulevastele põlvkondadele.

Samas toob aruanne välja, et probleemid on seotud. Näiteks, kui lahendatakse üks probleem – hoitakse Maa keskmine temperatuur alla 1,5 kraadi, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga – võib see mõjutada kasulikult ka teisi valdkondi.

Allikas: Science Alert, PIK