NEW SCIENTIST ⟩ Sipelgad kasutavad kavalat nippi, et haigused pesas levima ei hakkaks

Foto: pexels.com

Kui sipelgad puutuvad kokku patogeeniga, muudavad nad oma pesa, et vähendada epideemiaohtu.

Suurbritannia Bristoli ülikooli teadlane Nathalie Stroeymey ja tema kolleegid panid 180 musta aedsipelgat (Lasius niger) koos vastsete ja nukkudega mullakonteineritesse.

Kaamerad salvestasid pinnaaktiivsust ja KT-skaneeringud näitasid sipelgate kaevatud pesade kuju.

Ühe päeva pärast lisati igasse rühma veel 20 töötajat. Neid 20 töötajat pihustati kas haigust tekitava seente eostega või sama lahusega, kuid ilma eosteta.

Järgmise kuue päeva jooksul leidis töörühm, et pesad, mille kaevasid välja need rühmad, kelle lisatöötajad puutusid kokku seente eostega, olid rohkem lahterdatud ja vähem tihedalt ühendatud.

Nende rühmade töötajad kaevasid kiiremini, tegid rohkem tunneleid ja lõid sissepääsud, mis olid üksteisest kaugemal kui sipelgate pesades, mis ei olnud patogeeniga kokku puutunud.

Sipelgad paigutasid kambrid ka pesadesse vähem kesksetesse kohtadesse. Meeskonna arvutisimulatsioonid näitavad, et vähendades sipelgate üksteisega kokkupuutumise sagedust, vähendavad arhitektuurimuudatused iga sipelga võimalust saada surmavat nakkust 10 protsenti.

See on suurepärane kohanemine haiguste vastu, ütleb Erik Frank Saksamaa Würzburgi ülikoolist, kes on näidanud, et sipelgad amputeerivad jäsemeid, et vältida nakatumist.

Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Sten Kohlmann.