Jaapanis asuti looma tõeliselt pöörast superarvutit

Jaapanis Kobe linnas asuv Fugaku superarvuti. Foto: STR / JIJI PRESS / AFP) / Japan OUT

• Jaapan plaanib ehitada maailma esimese «zetta-klassi» superarvuti.
• Fugaku Next saab olema tuhat korda kiirem kui praegused superarvutid.
• Fugaku Next valmib 2030. aastaks ja seda toetab Jaapani valitsus 780 miljoni dollariga.

Jaapanis on juba üks maailma kiiremaid superarvuteid – Fugaku. Kuid riigi teadlased plaanivad järgmise paari aasta jooksul tõsist uuendust: Fugaku Next superarvuti, mis on umbes tuhat korda kiirem kui praegused süsteemid.

See oleks maailma esimene «zetta-klassi» superarvuti, ehk masin, mis suudab saavutada zettaFLOPS taseme kiirusi, mis on järgmine samm kõrgemale praegusest exaFLOPS tasemest. FLOPS ehk ujukomaarvutuste operatsioonid sekundis näitavad, kui kiiresti süsteemid suudavad teha arvutusi ja lahendada probleeme.

Mõni aasta tagasi demonstreeris USA superarvuti Frontier protsessori kiirust 1,1 exaFLOPS, mis on 1,1 kvintiljonit ujukomaarvutuste operatsiooni sekundis (kvintiljon on arv, millele järgneb 18 nulli).

Korrutades selle 1000-ga, saame sekstiljon FLOPS-i (arv, millele järgneb 21 nulli) ehk zettaFLOP. See on eesmärk, mille poole uus superarvuti püüdleb, ja Jaapani Haridus-, Kultuuri-, Spordi-, Teadus- ja Tehnoloogiaministeerium (MEXT) on andnud rohelise tule masina ehituse alustamiseks 2025. aastal.

USA superarvuti Frontier on hetkel maailma kiiremaks peetav arvuti. Foto: OLCF at ORNL/Wikimedia Commons

Fugaku Next valmib 2030. aastaks ja selle ehitust toetab Jaapani valitsus 110 miljardi jeeni (umbes 780 miljoni USA dollari) suuruse summaga. Pärast valmimist võtab Fugaku Next üle osa praeguse Fugaku ülesannetest, kuid märksa suurema töötlusvõimega.

MEXT-i avaldatud ametlikus projektiinfos mainitakse mitu korda tehisintellekti. AI arvutuste läbiviimine – eriti generatiivsete AI tööriistade, nagu ChatGPT, puhul – on tuntud kui keerukas protsess ja see võib olla üks võtmevaldkondi, kus Fugaku Next soovib eesrinnas olla.

Superarvutid on teadlastele pidevalt kasulikud olnud, aidates uurijatel simuleerida musti auke, avastada uusi materjale, modelleerida Maa tulevikku ja uurida matemaatika aluseid. Kuna need masinad muutuvad järjest võimsamaks, peaksime nägema ka nende võimekuse laienemist.

Erinevalt kvantarvutitest ei erine superarvutid liiga palju lauaarvutitest ja sülearvutitest, mida me kõik iga päev kasutame: need on lihtsalt viidud uskumatult kõrgele tasemele. Need põhinevad endiselt protsessoritel, mälul ja salvestusruumil, kuid viidud äärmusteni.

Nagu ülaltoodud näited näitavad, võivad superarvutid tõeliselt muuta olukorda simulatsioonides, kus on kaasatud palju muutujaid – olgu need siis ilmasüsteemid või süvakosmose uurimine.

Täiustatud zetta-klassi masin võiks töödelda rohkem andmeid kiiremini ja anda tulemusi, mis on üksikasjalikumad, täpsemad ja põhjalikumad. Kui kõik läheb plaanide päraselt, peaks kuue aasta pärast olema see uus superarvutite standard.

Allikas: sciencealert.com