Sel saarel elasid kääbuselevandid ja -jõehobud, aga siis tulid inimesed....

epa11625919 Two-month-old female pygmy hippopotamus named Moo Deng pictured at Khao Kheow Open Zoo in Chonburi province, Thailand, 26 September 2024. Moo Deng, a female baby pygmy hippo became the zoo's starlet and global online celebrity after a zookeeper Atthapon Nundee posted videos of her on social media. The zoo has launched a 24-hour live stream to serve her fans worldwide as well as sold the Moo Deng souvenirs. The popularity of Moo Deng resulted in 50 percent increased number of visitors at Khao Kheow Open Zoo with more than 81,000 people visited the zoo since 01 to 19 September making the zoo earned more than 12 million baht (365,000 US dollars or 327,000 euro), according to Khao Kheow Open Zoo's director Narongwit Chodchoy. EPA/RUNGROJ YONGRIT Foto: RUNGROJ YONGRIT

Uus uuring viitab, et inimesed põhjustasid kahe vähemalt kahe loomaliigi kiire kadumise Küproselt vähem kui 1,000 aastaga.

Tuhandeid aastaid enne seda, kui väikesest ninasarvikust Moo Dang’ist sai Tai loomaaias internetisensatsioon, elasid Küprose saarel kääbusninasarvikud (Phanourios minor) ja kääbuselevandid (Palaeoloxodon cypriotes). Need loomad rändasid saarel kuni paleoliitiliste ehk kiviaegsete inimeste saabumiseni umbes 14,000 aastat tagasi, mil mõlemad liigid välja surid.

Teadlased leidsid nüüd, et Küprosele saabunud kiviaja kütid-korilased võisid esmalt viia kääbusninasarvikute ja seejärel kääbuselevantide väljasuremiseni vähem kui tuhande aastaga. Uus hüpotees lükkab ümber varasemad väited, et väikese inimpopulatsiooni mõju ei oleks saanud nii kiiresti nende liikide kadumist põhjustada. Uuringu tulemused avaldati septembris ajakirjas Proceedings of the Royal Society B Biological Sciences.

Megafauna ja inimese mõju

Hilise pleistotseeni ajastul elasid Küprosel ainult kaks suurt loomaliiki – kääbuselevant ja kääbusninasarvik. Kääbuselevant kaalus umbes 450 kilogrammi, mis on oluliselt vähem kui tänapäeva elevandid, kes võivad kaaluda kuni 5400 kilogrammi. Kääbusninasarvik kaalus umbes 130 kilogrammi, võrreldes tänapäeva ninasarvikute 4000 kilogrammiga. Mõlemad liigid kadusid peagi pärast inimeste saabumist.

Varasemad uuringud on näidanud, et Küprosele saabus korraga suur hulk inimesi, kokku kuni 7000, kahe või kolme migratsioonilaine käigus vähem kui tuhandega aastaga. Nende inimeste tulekul oli märkimisväärne mõju saare megafaunale. Siiski on teiste liikide väljasuremine toimunud tuhandeid aastaid, mistõttu mõlemat liiki tabanud kiire väljasuremine on olnud paleontoloogidele mõistatuseks.

Matemaatilised mudelid kinnitavad väljasuremise ajajoont

Uue uuringu raames töötasid teadlased välja matemaatilised mudelid, mis kombineerisid paleontoloogia ja arheoloogia andmeid. Mudelite ennustused vastasid ajajoonele, mille jooksul kääbusninasarvikud ja kääbuselevandid paleontoloogilisest märkmetest kadusid.

Küpros oli teadlaste sõnul ideaalne koht nende mudelite testimiseks, kuna saare isoleeritud keskkond pakkus head võimalust uurida, kas inimeste saabumine võis viia megafauna liikide väljasuremiseni. Uuringu kaasautori, arheoloogi Theodora Moutsiou sõnul andsid saare geograafilised ja ökoloogilised tingimused unikaalse võimaluse uurida seda kriitilist ajajärku inimkonna ajaloos.

Inimeste toitumine ja jahitavad loomad mängisid võtmerolli

Teadlased kasutasid mudelite loomisel andmeid inimeste toitumisvajaduste, saagi valiku ja jahi tõhususe kohta. Arvutused näitasid, et 3000st kuni 7000st kütist-korilasest koosnev inimpopulatsioon võis tõepoolest olla vastutav mõlema megafauna liigi väljasuremise eest. Peamine tegur, mis määras väljasuremise riski, oli kütitud loomade liha kogus, mis pakkus olulist toiduressurssi esimestele inimestele saarel.

Mudelite kasutamine väljasuremise mõistmiseks

Uuringu tulemused tõestavad üsna selgelt, et paleoliitilised inimesed olid vähemalt osaliselt vastutavad megafauna väljasuremise eest hilise pleistotseeni ja varase holotseeni ajal. See mudel pakub ka laiemat arusaama sellest, kuidas isegi väikesed inimpopulatsioonid võivad mõjutada kohalikke ökosüsteeme ja viia väljasuremiseni.

Uuring on osa Küprose ülikooli algatusest MIGRATE (Modelling Demography and Adaptation in the Initial Peopling of the Eastern Mediterranean Islandscape), mille eesmärk on paremini mõista selle kriitilise ajajärgu arengut saare ajaloos.

Allikas: Popular Science