Lagunemine külmas keskkonnas
Meeskond viis oma uuringu läbi Grand Forksis, Põhja-Dakotas, kus talvine temperatuur võib langeda kuni -40 C kraadini. Külmad tingimused võivad kiirendada keha jahtumist ja aeglustada või peatada lagunemisprotsessi. Samuti võivad sellised tingimused mõjutada surnukeha soojust säilitavat lumeisolatsiooni, mis aeglustab, kuid ei peata täielikult keha lagunemist.
Külm aeglustab ka putukate ja teiste korjusest toituvate loomade tegevust, mis tavaliselt kiirendavad lagunemist soojemates keskkondades. Seetõttu tuleb äärmuslikus külmas toetuda keerukamatele tehnoloogiatele, nagu molekulaarbioloogia ja bioinformaatika, et määrata täpsemalt kindlaks surmaaeg ehk post-mortem intervall.
Mikroobid ja surmaajale viitavad muutused
Uurides mikroobide kogukondi, mis tekivad ja muutuvad lagunemise käigus (necrobiome), suudavad teadlased kindlaks teha, kui kaua on möödunud isiku surmast. Uuringud näitasid, et külmas keskkonnas osalevad lagunemisprotsessis sellised bakterid nagu Psychrobacter, Pseudomonas ja Carnobacterium. Nende liikide arvukus muutub sõltuvalt ajast, mis on möödunud surmast. Näiteks muutub Psychrobacter viie nädala jooksul pärast surma kõige levinumaks ning jõuab haripunkti kümnendal nädalal. Teised bakterid, nagu Pseudomonas, kasvavad viiendast kuni üheksanda nädalani, jõudes haripunkti 18. nädalal.
Kohtuekspertiis täiustub mikroobide abil
See uurimus näitab, et lagunemine ei peatu täielikult isegi äärmuslikes külmades oludes. Mikroobide muutuste jälgimine võimaldab uurijatel täpsemalt määrata surmaaja isegi kuni kuus kuud pärast surma, kusjuures viga on vaid üheksa päeva. Sellised avastused võimaldavad kohtuekspertidel koostada usaldusväärsemaid surmaaegade mudeleid ja täiustada kriminaaljuurdlusi.
Kohtuekspertiisis mängivad mikroobid üha olulisemat rolli, pakkudes täiendavaid tööriistu täpsemaks surmaaja määramiseks, eriti sellistes keskkondades, kus traditsioonilised meetodid jäävad hätta.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/09/29/16386491t1h38b2.jpg)