Sellelt kalalt avastati vaimsed võimed, mida oodata ei osatudki

Harilik sanitarkala tunneb ära oma peegelpildi, kuid lisaks sellele oskab ta peegelpildi abil oma keha hinnata ning seda teadmist rakendada. Foto: Wikipedia

Isegi kui soolaveelised akvaariumid või korallrahud sind eriti ei huvita, oled ilmselt kuulnud harilikust sanitarkalast (Labroides dimidiatus'est), sest paari aasta eest suutis see kalaliik läbida «peeglitesti», näidates, et ta tunneb peeglis ära oma näo. Nüüd on teadlased avastanud, et see kalake on võimeline veelgi keerukamaks käitumiseks.

Harilik sanitarkala on üks umbes 600 erinevast huulkala liigist. See on väike, keskmiselt 10 cm pikkune kala, mille küljel on iseloomulik sinine triip.

Harilikul sanitarkalal on mitmeid huvitavaid käitumismustreid ja omadusi. Neid nimetatakse «puhastajakaladeks» seetõttu, et nad eemaldavad parasiite, surnud nahka ja lima teistelt kaladelt, sageli ka suurematelt röövkaladelt, pakkudes neile sümbiootilist teenust. Need on sotsiaalsed kalad, kes teevad koostööd paarides või gruppides. Tavaliselt on suurem isane territooriumi juht, ning kui domineeriv isane sureb, võib suurim emane muutuda isaseks ja võtta juhtpositsiooni üle.

Eelmisel aastal avastasid Osaka ülikooli (Osaka Metropolitan University ehk OMU) bioloogid, et see sanitarkala suudab end peeglist ära tunda – erakordne saavutus sellise looma kohta. Kuid hiljutised uuringud näitavad, et see kalaliik suudab peegli abil ka ennast hinnata ja otsustada, kas rünnata teist kala või mitte, mis viitab privaatsest eneseteadvusest tulenevatele omadustele, nagu keha kuvandi, kavatsuste, eesmärkide ja standardite mõistmine.

Enne peeglitestide läbiviimist näidati kaladele fotosid neist endist ja võõrastest kaladest. Kuna kalad on väga territoriaalsed, ründasid nad nii iseenda kui ka võõraste kalade fotosid. Kuid kui kalad olid oma peegelpildi ära tundnud, lõpetasid nad iseenda piltide ründamise, kuigi jätkasid võõraste kalade ründamist.

Kui kaladele näidati fotot, kus nende kurku oli tehtud märk, hakkasid nad käituma nii, nagu püüaksid kurgust võõrkeha eemaldada. Bioloogid katsetasid edasi, monteerides arvuti abil sanitarkala pea võõra kala kehale – sellist pilti nad ei rünnanud. Kui aga näidati pilti, kus võõra kala pea oli monteeritud sanitarkala kehale, ründasid nad seda pilti kohe.

Kehakuvandi põhine otsustamine

Osaka ülikooli teadlased viisid hiljuti läbi eksperimendi, kus kaladele, kes polnud veel peeglitesti läbinud, näidati kahe teise sanitarkala fotot – üks neist oli 10 protsenti temast väiksem ja teine 10 protsenti temast suurem. Kuna need kalad on äärmiselt territoriaalsed, ründasid nad mõlemat pilti ühtmoodi.

Pärast peeglitesti läbimist lõpetas kala suurema pildi ründamise, kuid jätkas väiksema kala ründamist, ilma et oleks peegli juurde tagasi pöördunud, mis viitab sellele, et nad suudavad mälus hoida oma keha suurust.

Kui kaladele näidati veelgi suuremate liigikaaslaste fotosid, naasid nad peegli juurde, justkui hindaksid oma suurust uuesti enne otsustamist, kas rünnata või mitte.

Mitmed loomaliigid on suutnud läbida peeglitesti – see lihtne test hõlmab märgi asetust looma kehal sellisesse kohta, mida ta näeb ainult peeglist. Kui loom kasutab peeglit, et märki uurida või eemaldada, on ta testi läbinud, näidates, et tal on vähemalt avalik eneseteadvus (public self-awareness) ja enese äratundmise võime.

Privaatsel eneseteadvusel on aga sügavam tähendus. See tähendab, et loom suudab peegeldada oma olemust ilma välise stiimulita, näiteks peeglita – isegi kui see võime on primitiivne, võrreldes inimestega. Kuigi see tundub meile, inimestele elementaarne, ei läbi me tavaliselt peeglitesti enne 18–24 kuu vanuseks saamist.

Peeglitesti läbinud loomade nimekiri on lühike ja privaatsest eneseteadvusest viiteid andnud loomade nimekiri on veelgi lühem, mistõttu paistab harilik sanitarkala silma erakordse võime poolest.

Uuring avaldati ajakirjas Nature.

Allikas: New Atlas