:format(webp)/nginx/o/2024/09/22/16372554t1hc9d5.jpg)
Üks parajalt suur asteroid sisenes 5. septembril Maa atmosfääri ja põles Filipiinide lähedal ära. Astronoomid märkasid seda alles mõned tunnid enne, kui see ereda tulekerana üle taeva tuhises, kuid paljud inimesed ei näinud üldse midagi pilvede pärast.
Asteroidi läbimõõt oli hinnanguliselt umbes 1 meeter ja selle avastas NASA rahastatud Catalina taevavaatluskeskus. Algne nimetus oli taevakehal CAQTDL2, hiljem nimetati see ümber 2024 RW1-ks. Nii nagu ennustati, tabas see atmosfääri umbes kell 00.46 kohaliku aja järgi Filipiinide põhjapoolse saarestiku idaküljel.
Asteroid jõudis atmosfääri kiirusel 17,6 kilomeetrit sekundis ehk 63 360 kilomeetrit tunnis, mis on sellise suurusega objektide jaoks tavaline, selgitas Alan Fitzsimmons Belfasti Queeni Ülikoolist Ühendkuningriigis.
«Ärge uskuge Hollywoodi filme, kus näete midagi taevast tulemas ja teil on aega majast välja joosta, kass kaasa haarata ja autosse hüpata. Selleks ei ole aega,» hoiatas Fitzsimmons.
Õnneks ei olnud evakueerumine vajalik. NASA Planetaarse Kaitse Koordineerimise Büroo postitas sotsiaalmeediasse vaid teate, et asteroid oli «ohutult tabanud Maa atmosfääri».
«Tänapäeval on vaatlusteleskoobid juba piisavalt head, et selliseid objekte varakult märgata ja anda ka veidi hoiatusaega.»
«Sellise suurusega taevakeha ei suuda maapinnal mingit kahju tekitada. Maa atmosfäär kaitseb meid nende eest,» kommenteeris juhtunut Fitzsimmons. Sotsiaalmeedias jagatud video, mis oli filmitud Filipiinide põhjatipus asuvas Cagayani provintsis, näitas pilvede tagant vilksatavat rohelist tulekera ja sellele järgnenud oranži saba.
Fitzsimmonsi sõnul tabavad Maad igal aastal kaks või kolm sellise suurusega objekti. Me suudame neid aga üha varem avastada. Esimene asteroid tuvastati enne Maale jõudmist 2008. aastal. 2024 RW1 on üheksas täpselt ennustatud asteroiditabamus.
«Positiivne on see, et vaatlusteleskoobid on nüüd piisavalt head, et neid asju märgata ja anda ka veidi hoiatusaega,» ütles Fitzsimmons.
Ka suuremad taevakivid ei põhjusta enam nii suurt muret. «Me usume, et teame enam kui 90 protsenti Maa-lähedastest asteroididest, mille suurus on umbes üks kilomeeter. Sellised pole veel küll planeedi hävitajad, kuid taoline asteroid purustaks terve suure piirkonna või kontinendi,» ütles Ian Carnelli Euroopa Kosmoseagentuurist (ESA).
Nii NASA kui ka ESA on nüüdseks loonud spetsiaalsed programmid asteroidide avastamiseks ja jälgimiseks. Need katavad suurt vaatluskeskuste ja amatöörastronoomide võrgustikku, kus tehakse mõõtmisi teadaolevate objektide asukohtade kohta, et nende orbiite paremini ennustada.
Carnelli töötab ka asteroidikaitse arendamise kallal. Ta juhib ESA Hera missiooni, mille eesmärgiks on uurida NASA varasema missiooni DART tulemusi, kus asteroidi orbiidi muutmiseks sellele kosmoselaevaga otsa sõideti.
Hera stardib järgmisel kuul, et kinnitada tabamuse tulemusi lähemalt ja täiustada planeedi kaitset.
«Me oleme loonud ja arendame reaalset planeedi kaitsesüsteemi,» lisas Carnelli.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.