Peeglike peeglike metsa all – tõeline imetrikk

Istikud, mille juurde paigutati peeglid, kasvasid kuni 175% kõrgemaks kui teised katsealused istikud ning nende ellujäämisprotsent oli 161% suurem. Foto: Thomas Marler

Paljud taimesõbrad juba teavad, et siseruumides saab taimedele, mis vajavad rohkem päikesevalgust, valguse suunamiseks kasutada peegleid. Teadlased on nüüd välja töötanud meetodi, kuidas rakendada sama põhimõtet ohustatud puude istikute suhtes, mis on raskustes varjulistes metsades kasvamiseks.

Serianthes nelsonii on suur puu, mida leidub ainult Vaikses ookeanis Guami ja Rota saartel. See on üks maailma haruldasemaid taimi – Guamil on alles vaid üks suureks kasvanud puu, samal ajal kui Rotal leidub veel ainult 121 puud. Rahvusvaheline Looduskaitseliit liigitab S. nelsonii kategooriasse «kriitiliselt ohustatud», nii et on ütlematagi selge, et selle väljasuremise vältimiseks tehakse mitmeid jõupingutusi.

Kahjuks, kuigi Guami puu all asuvast varjulisest metsapõrandast kerkib igal aastal sadu võrseid, sureb enamik neist ebapiisava päikesevalguse tõttu vähem kui kuu aja jooksul. Kunstliku valgustuse all puukoolides kasvatatud istikud on «vangistuses» paremini hakkama saanud, kuid metsa ümberistutamist ei ole nad üle elanud.

Tegelikult on vaja meetodit, mis võimaldaks metsas kasvanud istikutel rohkem valguse kätte saada. Ja ei, kunstliku valgustuse paigaldamine metsa ei ole võimalus. Selle asemel vaatasid Thomas Marler ja kolleegid Guami ülikoolist peeglite poole.

Teadlased said inspiratsiooni plastikkilest, mida tavaliselt kasutatakse kaubanduslikus põllumajanduses. Kuigi sõna «multš» toob enamikule meist silme ette hakitud materjali, on plastmultš tegelikult plastkile, mis on mulla peale asetatud. Kultuurtaimed saavad kasvada läbi materjalis korrapäraselt paiknevate aukude, kuid muidu puutumata plastik takistab umbrohtude kasvu, kuna takistab päikesevalguse jõudmist mulda (see aitab ka mullas hoida niiskust).

Peeglitega kasvatatud taim vs ilma peeglita kasvav taim. Foto: Thomas Marler

Kuna peegeldavad plastkatted on põlluharimises osutunud kalliks, võttis Marleri meeskond kasutusele väikesed mosaiigid, mis koosnesid kuusnurksest peeglitest, mille keskel oli avatud ruum. Neid peegleid paigutati Serianthes'e istikute ümber nii varjulises kasvanduses Guamil kui ka varjulises metsaaluses Filipiinidel.

Eksperiment näitas, et mõnel juhul peegeldasid avatud peeglid üle 70% päikesevalgusest tagasi taimedeni. Istikud, mille juurde paigutati peeglid, kasvasid kuni 175% kõrgemaks kui teised katsealused istikud ning nende ellujäämisprotsent oli 161% suurem.

Teadlased järeldasid, et peegeldavaid pindu võiks kasutada odava ja tõhusa meetodina, et suurendada haruldaste taimede ellujäämist kasvandustes ja parandada nende kasvu looduses.

Uuring avaldati ajakirjas Agronomy.

Allikas: newatlas.com