/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/11/14062264t1h6318.jpg)
Varasemad uuringud on näidanud, et jääkarud on pruunkarude lähedased sugulased, kuid seni polnud täpselt teada, millal need kaks liiki lahknesid. Taani teadlaste uus uurimus seadis eesmärgiks leida sellele küsimusele vastus.
Veel 70 000 aastat tagasi neid maailma karmimaid kiskjaid polnud ja siis nad tekkisid
Teadlased on hakanud kokku panema pilti sellest, millal jääkarud (Ursus maritimus) võisid arendada osa geenidest, mis eristavad neid pruunkarudest (Ursus arctos). Uus genoomianalüüs näitab, et need muutused võisid toimuda kõigest 70 000 aastat tagasi.
Tulemused on üksikasjalikult kirjeldatud 15. septembril ajakirjas BMC Genomics. Uuringus analüüsis töörühm rohkem kui 100 jääkaru, sama arvu pruunkarude ja kahe fossiilse jääkaru genoomi, et saada ülevaade ajateljest, mis on seotud selliste omaduste kujunemisega nagu valge karv ja võime ellu jääda kolesteroolirikka toiduga.
Peamised erinevused
Silmaga märgatavad erinevused pruunkarude ja jääkarude vahel on muidugi karvavärv, kuid ka karvkatte tüüp. Pruunkarudel on üks kiht karvu, jääkarudel aga kaks—pehmem aluskarv, mis aitab neil sooja hoida, ja pealiskiht, mis hoiab neid kuivana. Jääkarudel arenenud võime süüa liha, mis sisaldab suures koguses rasva. Kui pruunkarud sööksid sellist rasvarikast toitu, tekiks neil südamehaigused ja nad sureksid noorelt.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/19/15208239t1hfcd1.jpg)
Geneetilised erinevused
Et saada rohkem teavet selle kohta, millal need kaks liiki lahknesid, uuris teadlaste meeskond mõlema karuliigi genoomi, keskendudes eelkõige neile geenidele, mis on seotud karvastiku tüübi ja värvuse ning südame-veresoonkonna funktsioonidega.
Võrreldes 119 jääkaru, 135 pruunkaru ja kahe fossiilse jääkaru genoomi, avastasid teadlased geneetilisi erinevusi, mis ulatuvad tagasi umbes 70 000 aasta taha, viidates sellele, et jääkarude unikaalsed omadused arenesid palju hiljem, kui varem arvati.
Kohandumine ja evolutsioon
Täpsemalt leiti seitse geeni, mis on seotud polaarsete kohastumustega, millest neli olid jääkarudes fikseeritud alleelid. Võrdlus näitas ka, et liikide lahknemine oli aeglasem ja järkjärgulisem, kui varem arvatud.
Pruunkarude genoomides leiti aga mitmeid alleele, mis viitab sellele, et need geenid olid juba varasematel jääkarude esivanematel selekteeritud ning jääkarudel olid Arktikasse kohastumise omadused olemas juba varakult.
Teadlased järeldasid, et jääkarude kohastumisega seotud geenide muutused võisid olla mõjutatud jääkarude eluviisist viimase jääaja lõpufaasis.
Allikas: phys.org