:format(webp)/nginx/o/2024/09/19/16366349t1h763e.jpg)
Uued infotehnoloogiad on juba inimeste elu kõvasti muutnud, aga kaugel pole aeg, kui linnadesse kerkivad uued «kognitiivsed» majad. Mis need on ja mille poolest erinevad senistest hoonetest, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna professorid Eduard Petlenkov ja Juri Belikov.
Kui aastatuhandeid on majad olnud lihtsad füüsilised struktuurid, mis olid ehitatud kas puidust, savist või kivist, hiljem ka juba terasest, klaasist jne, siis automatiseeritud süsteemide integreerimine hoonetesse tõi kaasa uue, nn tõhusate hoonete ajastu.
«Nutikad hooned kerkisid esile tehnoloogia ja jätkusuutlikkuse «ristumise» tulemusel, kus rõhk oli energia optimeerimisel ja kasutajamugavusel. Nüüdne paradigmamuutus, mis on seotud kognitiivsete hoonete tulekuga, võimaldab heita pilgu tulevikku,» selgitavad Petlenkov ja Belikov.
Millega on siis tegemist?
Kognitiivsete («tunnetusega», «tunnetuslike») hoonete arengu kontseptsioon ulatub Petlenkovi ja Belikovi sõnul lihtsalt seintest ja katusest märksa kaugemale: «Need struktuurid tähendavad uut ajastut, sest võimaldavad majal reageerida ümbritsevale ja täita ühtlasi oma elanike vajadusi.»
Uue ajastu hooneid juhivad sellised tehnoloogiad, mis tähendavad loomulikult tehisintellekti (TI), asjade internetti, andmeteadusi, nutikaid materjale ja kõikvõimalikku elektroonikat. Samas on olulised ka inimkeskne lähenemine ja uued ärivõimalused.
Oluliseks muutub «usalduse» loomine inimeste ja hoonete vahel.
Hooned muutuvad teadlaste sõnul niiviisi intelligentseteks üksusteks, mis hoolitsevad oma elanike heaolu ja eelistuste eest.
Esikohale seatakse ohutus ja tervislik keskkond, mille kujundamise aluseks on inimese eeldatav käitumine, mida omakorda prognoositakse varasema käitumise ja kogemuste põhjal.
Inimkeskne lähenemine peab tagama inimeste elukvaliteedi tõusu, mis väljendub uue ajastu elanike ja nende füüsilise keskkonna suhetes.
Muutub ka elu- või tööruumi seniste mõistete tähendus. Oluliseks muutub «usalduse» loomine inimeste ja hoonete vahel, sest ainult usaldusväärne keskkond viib kõigi nende uuenduste aktsepteerimiseni ja väärtustamiseni, mida omakorda peavad toetama läbipaistvad ja vastutustundlikud tehnoloogiad.
Petlenkov ja Belikov märgivad, et kognitiivsete hoonete kontseptsioon seab kindlasti kahtluse alla nn traditsioonilise vaate staatilistele hoonetele, sest nüüd kujutatakse ette tulevikku, kus hooned näitavad piltlikult öeldes välja tundeid.
Kui selline nihe aga toimub, siis hägustuvad piirid inimese ja tehnoloogia vahel, mis tähendab samuti täiesti uue ajastu algust.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)