/nginx/o/2024/09/18/16364729t1hd20a.jpg)
Umbes 252 miljonit aastat tagasi mängisid äärmuslikud El Niño ookeani soojenemisega seotud sündmused olulist rolli Maa ajaloo suurimas massilises väljasuremises. Permi-Triasi väljasuremisperiood hävitas 80–90 protsenti kõigist liikidest ning annab hoiatava signaali, kuna planeet jätkab soojenemist. Uus ülevaade sellest, kuidas ookeanide soojenemine mõjutas sel ajal Maad, on üksikasjalikult esitatud 12. septembril ajakirjas Science avaldatud uuringus.
Permi-Triasi massiline väljasuremine, tuntud ka kui Suur Suremine, vallandus tänu ulatuslikele vulkaanipursetele tänapäeva Siberi aladel. Vulkaanid paiskasid atmosfääri mürgiseid gaase, mis koos süsihappegaasi emissioonidega tõstsid kiiresti globaalset temperatuuri. Suur Suremine sillutas tee dinosauruste valitsemisele Maal, kuid oli veelgi laastavam kui Kriidi-Paleogeeni väljasuremine, mis hävitas suure osa dinosaurustest 66 miljonit aastat tagasi.
Suurenenud süsihappegaasi kogused vulkaanidest ja UV-kiirguse mõju põhjustasid nii mere- kui maismaaökosüsteemide kokkuvarisemise. Siiski on jäänud teaduslikuks mõistatuseks, miks kannatasid taimed ja tavaliselt vastupidavad putukad maismaal sama rängalt kui ookeanides elavad liigid.
Teadlaste meeskonna arvates näitab see katastroof, et globaalne soojenemine ei tähenda ainult planeedi talumatuks muutumist, vaid põhjustab ka kliima äärmuslikke kõikumisi mitme aastakümne jooksul.
Uuringus analüüsisid teadlased väljasurnud mereorganismide, konodontide, kivistunud hammaste materjalist pärit hapniku isotoope, et saada aimu Permi-Triasi soojenemise ulatusest. Konodondid olid väikesed mere selgrootud, kes olid vähem kui tolli pikkused ja võimalik, et tänapäeva limuste (hagfish) kauged sugulased.
Hapniku isotoopide põhjal rekonstrueeris meeskond erinevaid kliimamudeleid, mis näitasid temperatuuri gradientide erakordset kokkukukkumist nii madalatel kui ka keskmistel laiuskraadidel. Need muutused olid tohutud, sest El Niño sündmused olid palju intensiivsemad ja kestvamad kui tänapäeval.
Kliimamudelid aitavad selgitada ka seda, miks 250 miljonit aastat tagasi leitud kivimikihtidest on leitud nii palju sütt. Uuring näitab, et Permi-Triasi kriisi ajal püsis El Niño palju kauem, põhjustades aastatepikkuseid üleujutusi ja ulatuslikke põudasid.
Õnneks on sellised sündmused seni kestnud vaid ühe kuni kahe aasta jooksul, väidab uuringu kaasautor, Leedsi ülikooli paleontoloog Paul Wignall. Permi-Triasi kriisi ajal kestis aga El Niño aastaid, muutes kliima ettearvamatuks ja raskeks kohaneda.
Teadlaste sõnul aitasid need mega-El Niñod Permi-Triasi väljasuremisperioodi nii laastavaks muuta, luues positiivse tagasisideahela, mis viis troopikast alates üleilmse soojenemiseni. See omakorda tappis suure osa Maa taimedest, mis on hädavajalikud süsihappegaasi sidumiseks atmosfäärist ja on globaalsete toiduahelate aluseks. Kui liiga palju taimi sureb, kaob ka Maa võime hoida süsihappegaasi taset kontrolli all.
Permi-Triasi väljasuremine tõi lõpuks kaasa dinosauruste tõusu planeedi valitsejateks, kuigi algselt ähvardas see hävitada suure osa elust Maal.
Massilised väljasuremised, kuigi harvad, on olnud elu uuenemise ja arengu keskmes. Permi-Triasi väljasuremine, kuigi laastav, sillutas lõpuks tee dinosaurustele, kes valitsesid Maal miljonite aastate jooksul. Samamoodi tõi Kriidi massiline väljasuremine kaasa imetajate ja lõpuks inimeste tõusu.
Nüüd, kus süsihappegaasi tase atmosfääris on taas tõusnud ja ilmastikunähtused muutuvad üha äärmuslikumaks, on mineviku kliimakatastroofid hoiatusena olulised.
Allikas: Popular Science
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)