Õhust ja armastusest saaks elada küll, kui võtta appi see Saksamaal leiutatud tehnika

Vesinikust ja õhust valke ning vitamiine tootev reaktor Tübingeni ülikoolis Foto: Lisa Schmitz / Tübingeni ülikool

Saksamaa teadlased on välja töötanud meetodi, mille abil saadakse mikroobidest valku ja B9 vitamiini, andes neile ainult vesinikku, hapnikku ja süsihappegaasi.

Kasutades taastuvenergiat, loob see tehnoloogia jätkusuutliku ja toitaineterikka valguasendaja, mis võib tulevikus saada meie igapäevase toidulaua osaks.

Tübingeni Ülikooli teadlane Largus Angenent selgitab, et see on kääritamisprotsess, mis sarnaneb õlle tootmisega, kuid suhkru asemel antakse mikroobidele gaase ja atsetaati. Nad teadsid, et pärm suudab toota B9 vitamiini suhkru abil, kuid polnud kindlad, kas see oleks võimalik ka atsetaadiga.

Vesinik, süsihappegaas ja pärm: võidukas kombinatsioon

Teadlased lõid kaheosalise bioreaktorite süsteemi, mis toodab valgu- ja B9-vitamiinirikkaid pärme. Esimeses etapis muudab bakter Thermoanaerobacter kivui vesiniku ja süsihappegaasi atsetaadiks, ühendiks, mida leidub ka äädikas. Teises etapis tarbib pärm (Saccharomyces cerevisiae) atsetaati ja hapnikku, et toota nii valku kui ka B9 vitamiini. Vesinik ja hapnik saadakse vee jagamisel elektri abil elektri abil, kasutades taastuvaid energiaallikaid nagu tuuleenergia.

Huvitav on, et atsetaadiga toidetud pärm toodab peaaegu sama palju B9 vitamiini kui suhkruga toidetud pärm. Vaid 6 grammi kuivatatud pärmi katab päevas vajaliku B9 vitamiini koguse.

Võistlus loomset päritolu valkudega

Teadlased avastasid, et nende toodetud pärmi valgusisaldus ületab levinud loomse valguallikaid, nagu veiseliha, sealiha, kala ja läätsed. 85 grammi ehk umbes 6 supilusikatäit pärmi katab 61% päevasest valguvajadusest, samas kui veiseliha katab vaid 34%, sealiha 25% ning kala ja läätsed 38%.

Enne tarbimist tuleb pärmi siiski töödelda, et eemaldada ühendid, mis võivad suurtes kogustes tarbimisel põhjustada podagra riski. Pärast töötlemist katab pärm siiski 41% päevasest valguvajadusest, mis teeb sellest tugeva konkurendi traditsioonilistele valguallikatele.

See uuenduslik tehnoloogia aitab lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu keskkonnasäästlikkus, toiduga kindlustatus ja rahvatervis. Süsinikuheitmete vähendamine ja sõltuvuse lõpetamine maaharimisest loovad võimalusi maa säästmiseks ja looduskaitseks. Eesmärk ei ole asendada põllumehi, vaid edendada jätkusuutlikku taime- ja köögiviljatootmist.

Järgmised sammud

Enne kui pärmi proteiinialternatiivina poodides näha saab, seisab teadlastel ees veel palju tööd. Meeskond plaanib täiustada tootmisprotsessi, tagada toiduohutus, läbi viia tehnilisi ja majanduslikke analüüse ning hinnata turu nõudlust.

Allikas: Interesting Engineering