/nginx/o/2024/09/17/16363208t1hdbea.jpg)
Neandertallased ja teised eelajaloolised inimesed on kuulsad verejanuliste ja brutaalsetena, kelle toidulaual oli suurte loomade (megafauna) ja vaenlaste liha. Kuid nende menüüs polnud ainult mammutipraad. Ulatuslikud tõendid näitavad, et kuigi neandertallased armastasid liha, mõistsid nad ka mereandide ja taimetoidu väärtust. Mõned rühmad sõid lausa täiesti taimset toitu.
Nagu Homo sapiens'ilgi, varieerusid neandertallaste igapäevased toidud vastavalt keskkonnatingimustele ja geograafilisele asukohale, kusjuures erinevad rühmad kohandasid oma dieeti vastavalt ümbritsevale ökosüsteemile.
Arheoloogid on leidnud hulga loomaluude jälgi, mis näitavad liha töötlemist mõnes Euraasia piirkonnas, mida asustasid neandertallased juba ammu enne Homo sapiens'i saabumist.
Lisaks hiigelsuurte loomade, nagu mammutite, ürgveiste, hirvede ja metsikute hobuste küttimisele näitavad arheoloogilised leiud, et neandertallased olid osavad ka ohtlike kiskjate, sealhulgas koopalõvide ja -karude tapmises.
Nad valmistasid pidusööke isegi Palaeoloxodon'ide ehk sirgekihvaliste elevantide lihast, kes kaalusid 13 tonni, olles kaks korda raskemad kui mammutid.
On kindel, et neid loomi ei kütitud lihtsalt lõbu pärast. 2017. aastal avaldatud uuring ajakirjas Nature analüüsis kuue neandertallase hambakattu, kes elasid tänapäeva Belgia alal koopas. Uuring jõudis järeldusele, et nende toitumine oli enamalt jaolt lihapõhine, koosnedes peamiselt karvastest ninasarvikutest ja metsikutest lammastest.
Täiesti erinevad tulemused aga saadi, kui uuriti neandertallasi, kes elasid palju lõunapoolsemas Hispaanias asuvas El Sidróni koopas. Nende toidulaualt puudus peaaegu täielikult liha ning nad toitusid peamiselt taimedest ning seentest, pähklitest, samblast ja muudest, Euroopa metsast korjatavatest saadustest.
See ei olnud tõenäoliselt seotud isiklike eelistustega, vaid peegeldas hoopis kahe rühma elukeskkonna erinevust.
Samamoodi on teada, et rannikuäärsed neandertallased sõid sageli mereande. Portugalis, Gruta da Figueira Brava arheoloogilised leiud näitavad, et nad kogusid mereande rannajoonelt ja kaljulõhedest. Eriti armastasid nad suuri pruunkrabisid, mida küpsetati elaval tulel. Uurijad on samuti leidnud purustatud haide, delfiinide, hüljeste ja angerjate luid.
On isegi viiteid, et neandertallased võisid teatud määral harrastada kannibalismi. Neandertallaste kivistunud luudel, mida on leitud erinevatest Euroopa koobastest, on lõikejälgi, mis viitavad sellele, et nende surma järel oli nende liha eemaldatud.
Mõned teadlased arvavad, et kannibalism oli neandertallaste puhul meeleheitlik samm, kui keskkonnamuutused olid nad äärmuslikku olukorda pannud. Teised usuvad, et see võib viidata keerukale rituaalsele käitumisele.
Allikas: IFLScience
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)