Valmis Marsi pilveatlas – lisaks lummavatele piltidele on seal muudki

Copy
Pilved Marsi põhjapoolusel.
Pilved Marsi põhjapoolusel. Foto: Elgner, Stephan

Pilveentusiastid saavad nüüd uurida huvitavaid pilveformatsioone Marsi kohal tänu uuele uurimistööriistale. Saksamaa kosmonatukakeskuse (Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt e. DLR) Berliinis on loonud kergesti kasutatava andmebaasi, mis sisaldab 20 aasta jagu pilte Marsi pilvedest ja tormidest. See aitab teadlastel paremini mõista, kuidas ja kus need atmosfäärinähtused Marsil tekivad ning millist teavet need annavad planeedi kliima kohta.

Marsi pilveatlast, mis on ka avalikult kättesaadav, esitleti eelmisel nädalal Berliinis Europlanet Science Congress ehk EPSC 2024 raames DLR-i teadlase Daniela Tirschi poolt.

Pilveatlase fotod on jäädvustatud ESA Mars Expressi kosmoselaeval oleva kõrge eraldusvõimega stereokaamera (HRSC) abil, mis on Marsi orbiidil olnud alates 2005. aastast. Kuigi Marsil on väga õhuke atmosfäär, võivad seal areneda pilved ja tolmutormid, mis koosnevad vee ja süsinikdioksiidi jääkristallidest ning tolmuosakestest.

Tirsch selgitas, et Marsi pilved on sama mitmekesised ja põnevad kui need, mida näeme Maa taevas, kuid mõningate unikaalsete tunnustega. Tema lemmiknähtuseks on nn «pilvetänavad» (cloud streets), mis asuvad lineaarsete ridadena Marsi tohutu Tharsise vulkaanikõrgendiku ja põhjapoolsete madalike kohal kevadel ja suvel. Need meenutavad Maa rünkpilvi, kuid nende tekkemehhanismid on erinevad. Lisaks nähti muljetavaldavaid tolmupilvi, mis ulatuvad sadade kilomeetrite kaugusele – nähtus, mida Maal õnneks ei esine.

Tolm mängib Marsi atmosfääris ja kliimas olulist rolli. Teatud aastaaegadel võivad suurenenud temperatuuride ja õhurõhu erinevused tekitada tugevamaid tuuli, mis tõstavad Marsi pinnalt suuri tolmukoguseid. Marsi vulkaanide tipus levivad tolmupilved meenutavad purskepilvi, kuigi vulkaanid ise pole enam aktiivsed.

Marsi põhjanaba lähedal täheldatakse igal aastal suuri spiraalseid tolmutorme ja tsükloneid. Nende nähtuste uurimine on oluline, et mõista Marsi atmosfääri ja õhumasside liikumist.

Marsil ja Maal on tavaline ka gravitatsiooniliste pilvede nähtus, mida näeb mõlema planeedi talvistel keskmistel laiuskraadidel. Eriline gravitatsioonipilvede tüüp, nn lee-lained, tekivad tuulepealsel küljel mägede ja teiste takistuste juures, luues korduvaid harjade formatsioone.

HRSC pilveatlas aitab teadlastel saada väärtuslikke teadmisi pilvede ja tormide olemusest, nende tekkimise ajast ja asukohast. See teadmine aitab paremini mõista Marsi atmosfääridünaamikat ja kliimatsükleid ning annab olulist infot teiste planeetide, näiteks Maa ja Veenuse, kliimauuringute jaoks. DLR-i meeskond on juba kasutanud andmebaasi, et luua globaalsed kaardid, mis näitavad pilvede esinemist sõltuvalt aastaajast ja asukohast.

Dr Tirsch lisas, et kuna ESA on pikendanud Mars Expressi missiooni vähemalt kuni 2026. aastani, võimaldab see andmebaasi täiendada ja täiustada Marsi atmosfääri uurimist. Teadusartiklid andmebaasi ja selle rakenduste kohta on hetkel koostamisel.

Marsi pilveatlas pakub teadlastele ja pilvehuvilistele ainulaadset võimalust süveneda punase planeedi atmosfäärinähtustesse. See uus tööriist aitab täiendada meie teadmisi mitte ainult Marsi, vaid ka teiste planeetide kliimast ja atmosfääridest, pakkudes väärtuslikke teadmisi, mis on olulised kosmoseuuringute jaoks.

Allikas: Phys Org

Tagasi üles