Vaata videot ⟩ Tavatu rakettmootoriga lennuk läheb uuele katsele

Selline näeb välja prototüüplennuki korpus. Foto: Polaris Aerospace

Maailma esimene asteljoa (aerospike) raketimootori lennutest lõppes katastroofiga, kuid Polaris Aerospace tegutseb edasi, valmistudes lennutama oma MIRA ülihelikiirusel liikuva kosmosesõiduki kahte uut prototüüpi. Lennud on plaanis juba lähinädalatel.

Kohe pärast MIRA I õnnetust teatas Polaris Spaceplanes, et nad liiguvad edasi MIRA II ja III projektidega. Nüüdseks on ettevõte avalikustanud kaks uut prototüüpi, mis on küll alles osaliselt valmis, kuid juba nähtaval ettevõtte hiljutises LinkedIn postituses.

Vaata, kuidas töötab asteljoamootor:

 

MIRA II ja III on mõlemad 5 meetri pikkused, nende tiibade pindala on 30% suurem kui nende eelkäijal MIRA I-l. Polaris otsustas luua kaks identset lennukikeret, et kiirendada katseid ja hoida ühte igaks juhuks reservis. Meeskonna sõnul on uus disain oluliselt paranenud, arvestades kõiki seni omandatud õppetunde.

MIRA II ja III valmistuvad esimesteks lendudeks

Septembris lähevad MIRA II ja III õhku. Nende kered on valmistatud klaaskiust, kuna tegemist on demonstratsioonseadmetega. Tulevased ülihelikiirusel ja hüperhelikiirusel liikuvad lennukid hakkavad kasutama süsinikkiuga tugevdatud polümeeri (Carbon Fiber Reinforced Polymer ehk CFRP).

MIRA I sooritas mitu edukat testlendu enne õnnetust, kuid need toimusid tavaliste keroseen-turbiinmootorite abil. Kui aga õhulaev varustati AS-1 vedelat hapnikku (LOX) ja keroseeni kasutava lineaarse aerospike-raketimootoriga, hävis see stardil kiirusel üle 160 km/h – takistades MIRA I-l saamast esimeseks lennukiks, mis on aerospike-mootori abil lennanud.

Aerospike-mootorid: innovatsioon kosmoselennunduses

Tavaliselt töötavad raketid efektiivselt ainult teatud kõrgusel, kuna nende kellukakujulised heitgaaside düüsid on optimeeritud konkreetsetele tingimustele. Aerospike-mootor aga toimib teoreetiliselt efektiivselt alates merepinnast kuni kosmoseni. Selle disainis kasutatakse heitgaaside suunamiseks keskset pinda, mille kuju jäljendab traditsioonilise düüsi siseseina, samal ajal kui ümbritsev õhuvool täidab ülejäänud düüsi rolli.

Aerospike-mootori omadused kohanduvad automaatselt vastavalt aerodünaamilistele muutustele. Kuigi see ei suuda ületada kellukakujulise düüsi maksimaalset efektiivsust, on selle keskmine efektiivsus piisav, et täita ülesanne, vähendades samas liikuvate osade vajadust.

MIRA projekti eesmärk on arendada kosmoselennuk, mis suudab ühe astmena orbiidile jõuda ja maanduda lennuradadele, olles samas täies ulatuses taaskasutatav.

Tulevikuplaanid ja lootused edu saavutamiseks

Varasemad lennutestid toimusid Põhja-Saksamaal ja Läänemere kohal. Kuigi pole veel selge, kas järgmised katsed toimuvad samas kohas, on Polaris teatanud, et plaanib õhkutõusu käesoleva kuu jooksul.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, võib peagi näha esimest korda aerospike-mootorit lendamas, 70 aastat pärast selle leiutamist Rocketdyne'i poolt. Polaris teeb juba plaane testida NOVA prototüüpi, 8-meetrist ülihelikiirusel liikuvat lennukit, mille arendamist kaubanduslikuks tooteks plaanitakse alustada 2025. aastal.

Zweites Deutsches Fernsehen Today'i video, mis on kahjuks ainult saksa keeles, pakub mõne pilgu telgitagustest kaadritest, samuti hetkedest enne MIRA I allakukkumist, kui see rajalt kõrvale kaldus.

Kõik ootavad põnevusega, kuidas uus generatsioon õhulaevu katsetustes hakkama saab.

Allikas: New Atlas Polaris LinkedIn