Biometaani tootmine on kiiresti kasvanud, kuna seda peetakse puhtamaks alternatiiviks fossiilkütustele, aidates saavutada nullemissiooni (Net Zero) eesmärke. Kuid Ühendkuningriigi ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse (UKCEH) uuringu järgi võib maisi kasvatamine kuivendatud turbasoodel põhjustada kolm korda suuremat süsinikdioksiidi (CO2) emissiooni, võrreldes sellega, mida hoitakse ära maagaasi vältimisega.
BRITI TEADLASTE JÄRELDUS ⟩ Biometaani tootmine tekitab üüratult CO2, võrreldes maagaasi põletamisega (5)
Teadlased märgivad, et Ühendkuningriigis maisikasvatuseks kasutatava turbaala pindala on alates 2015. aastast kolmekordistunud, samas kui biometaani tootmiseks kasutatava maisi hulk on samuti suurenenud. Kuivendatud süsinikurikka märgalaga seotud heitkogused on aga olnud paljuski tähelepanuta jäetud, mis toob kaasa tõsiseid küsimusi bioenergia jätkusuutlikkuse kohta.
Turbasoode kuivendamise probleem
Kuigi biometaan on taastuvenergia oluline allikas, viitab uuring sellele, et turbasoodel millegi kasvatamine, mille eesmärk on bioenergia tootmine, võib põhjustada suuremat CO2 emissiooni kui maagaasi kasutamine. UKCEH juhtiv teadlane professor Chris Evans rõhutab, et turbaalade kuivendamine maisikasvatuse tarbeks vabastab süsinikku, mis on olnud mullas sajandeid. Kui see süsinik puutub kokku hapnikuga, moodustub CO2, põhjustades märkimisväärset kasvuhoonegaaside heitkogust.
Maisikasvatuse tõttu kaotatud süsinik on hinnanguliselt kuni 6 kg CO2 iga biometaani toodetud kuupmeetri kohta, mis ületab maagaasi põletamise käigus tekkivat 2 kg CO2 kuupmeetri kohta. See arv ei hõlma veelgi täiendavaid heitkoguseid, mis kaasnevad väetiste kasutamise, saagikoristuse ja biometaani tootmisega.
Maisikasvatuse laienemine turbasoodel
Uuring näitab, et Ühendkuningriigi kuivendatud turbasoodel maisi kasvatamiseks kasutatud ala suurenes 2015. aasta umbes 6000 hektarilt 2021. aastaks 11 000 hektarini. Maisi osakaal, mida kasvatatakse bioenergia, mitte toidutootmise jaoks, kasvas samal ajal 20 protsendilt 34 protsendini.
Samal ajal tõdetakse uuringus, et mitte kõik bioenergia tootmise viisid turbasoodel ei põhjusta suurenenud heitkoguseid. Näiteks kõrge veetasemega põllumajanduslikel turbaaladel biomassi kasvatamine võib olla paljulubav meetod kliimamuutuste leevendamiseks.
Parema otsustamise vajadus
Ühendkuningriigi biometaani tootmine on alates 2000. aastast neljakordistunud, peamiselt valitsuse rahalise toetuse tõttu, sealhulgas «Rohelise gaasi toetuskava» (Green Gas Support Scheme) ja varasema «Taastuvkütuste toetusskeemi» kaudu. Teadlased rõhutavad, et üleminek nullemissiooni eesmärkide suunas ei ole lihtne, ja koos edu saavutamisega tuleb arvestada ka võimalike ebaõnnestumiste ja ettenägematute tagajärgedega.
Teadusuuringud aitavad valitsustel, maaomanikel ja tööstusel teha teadlikke otsuseid energia tootmise ja maa kasutamise kohta, pidades silmas kliimaeesmärkide saavutamist.