400 teadlast nõuavad kaheldava tulemusega katse läbiviimist

Tuulte poolt õhku paisatud rauarikas tolm keerleb ümber Lõunamere. See omakorda soodustab ka vetikate elutegevust. Kas aga kunstlik rauaühenditega Lõunamere väetamine võib tuua edu süsihappegaasi hulga vähendamisel atmosfäärist? Foto: NASA

Kliimamuutuste leevendamisel on lisaks kiirele kasvuhoonegaaside, sealhulgas süsinikdioksiidi (CO2), heitkoguste vähendamisele üha olulisemaks muutunud atmosfääri jõudnud CO2 eemaldamine. Ookeanide suurt potentsiaali süsiniku sidumisel ei saa eirata, eriti mis puudutab süsinikdioksiidi eemaldamise merepõhiseid meetodeid (marine carbon dioxide removal ehk mCDR).

Mitmed juhtivad teadusorganisatsioonid, sealhulgas Kliimamuutuste valitsustevaheline nõukogu (IPCC) ja Riiklikud teaduste, inseneeria ja meditsiini akadeemiad, on toonud esile ookeanide «raudväetamise» (Ocean Iron Fertilization ehk OIF) tõusva lahendusena kliimakriisi leevendamiseks. Üle 400 teadlase on alla kirjutanud üleskutsele laiendada mCDR-uuringuid.

Valitsused kogu maailmas on investeerinud miljoneid dollareid, et arendada ookeanipõhiseid kliimalahendusi, mis rõhutab avaliku ja erasektori, filantroopide ning teadusasutuste vajadust uurida ookeani rolli kliimamuutuste mõju leevendamisel.

Ajakirjas Frontiers in Climate avaldatud artiklis «Järgmised sammud ookeanide raudväetamise hindamiseks süsiniku eemaldamisel» kirjeldatakse tööprotsessi OIF-i kui madala hinnaga, skaleeritava ja kiiresti rakendatava mCDR-meetodi hindamiseks.

Rahvusvaheline ekspertide grupp nimega Exploring Ocean Iron Solutions (ExOIS) peab oluliseks uurida, kas OIF on tõhus, keskkonna- ja sotsiaalselt vastutustundlik lahendus mCDR-i jaoks. Raudväetamise eesmärk on lisada ookeani pindmisesse kihti väike kogus rauda, et soodustada fütoplanktoni kasvu, mis eemaldab atmosfäärist süsinikdioksiidi. Kui plankton sureb või teda tarbitakse, liigub osa süsinikust sügavamatesse ookeani kihtidesse, kus see talletub pikaks ajaks.

Raudväetamine kiirendab looduslikku protsessi, kuna suurtes kogustes rauda jõuab looduslikult ookeanidesse näiteks vulkaanipursete kaudu. Seetõttu uuritakse, kas selle meetodiga oleks võimalik suurendada ookeani süsiniku sidumise võimekust, mis on rohkem kui 50 korda suurem kui atmosfääri oma ja 15–20 korda suurem kui kõigi maismaataimede ja muldade oma.

Lisaks CO2 heitkoguste peatamisele on vajalik mCDR, sest atmosfääris olev kasvuhoonegaaside tase on endiselt liiga kõrge. Kuigi USA Riiklik teaduste akadeemia on kutsunud üles uurima süsiniku eemaldamise meetodeid, sealhulgas merepõhiseid, on viimastel aastatel tehtud vähe avamerekatseid, mis muudab meetodite tõhususe ja mõju endiselt ebaselgeks.

Kliimamuutuste leevendamiseks on vaja mitmesuguseid lahendusi ja kui raudväetamine võiks olla üks neist, tuleb seda põhjalikult uurida. Piirkondades, kus rauapuudus piirab bioloogilist aktiivsust, võiks raua lisamine edendada fütoplanktoni kasvu ning suurendada süsinikdioksiidi sidumist ookeanidesse ja selle sügavamale talletamist.

Uurijad on välja toonud viis olulist valdkonda, millele keskenduda: välitööd Vaikse ookeani kirdeosas, piirkondlik ja globaalne modelleerimine, erinevate rauavormide ja kohaletoimetamisviiside testimine, süsiniku jälgimise ja aruandluse täiustamine ning sotsiaalteaduslikud ja valitsemisalased algatused. Välieksperimendid peaksid olema oluliselt suuremad ja pikema kestusega kui varasemad OIF-uuringud, et paremini hinnata CO2 vähenemist ookeani pindmistes kihtides ning ökoloogilisi ja keskkonnamõjusid.

Modelleerimine on vajalik katsete planeerimiseks, tulemuste sünteesimiseks ja prognoosimiseks. Samuti on oluline kaasata avalikkus aruteludesse, et uurida, kas OIF võiks vastutustundlikult toimida. Kogukonnad, kellel on ajalooliselt olnud vähene osalus ookeaniteemalistes otsustes, tuleb kaasata protsessi, et ka nende arvamused kujundaksid edasisi uurimisi.

Kaasaegsed välieksperimendid ühendavad viimase sõna tehnoloogia ja seirevahendid, et modelleerida täpselt OIF-i mõju süsiniku eemaldamisele ja ökosüsteemile. Ookeanid on kliimakriisi lahendamisel möödapääsmatu osa, eriti koos heitkoguste vähendamisega, et minimeerida kliimamuutuste põhjustatud kahjusid nii inimestele kui keskkonnale.

Artikli lõpus rõhutatakse vajadust investeerida teadmiste omandamisse, et tagada teaduslikult ja eetiliselt põhjendatud otsuste tegemine tuleviku kliimamuutuste leevendamiseks.

Allikas: Phys Org Woods Hole Okeanograafia Instituut