K, 18.09.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
Nõusolekud
RUS
ENG
Teadus

Kosmosekõndijad lendasid sihtkohta – pöidlad pihku, et neil hästi läheks

Copy
Vaade Dragoni pardalt Maale 1400,7 kilomeetri kõrguselt.
Vaade Dragoni pardalt Maale 1400,7 kilomeetri kõrguselt. Foto: SpaceX

Teisipäeva varahommikul algas SpaceXi missioon Polaris Dawn, mis viis neli tsiviilastronauti orbiidile. Vaid mõni tund hiljem tehti juba ajalugu, kui meeskond jõudis Maa orbiidil kõrgemale kui ükski teine inimene pärast NASA algusaegadel tehtud Apollo missioone.

SpaceX kinnitas, et kosmoselaev Crew Dragon, mis meeskonda kannab, saavutas oma kõrgpunkti 1400,7 kilomeetri (870 miili) kõrgusel teisipäeval kell 21.19 ET. See kõrgus ületas NASA 1966. aasta Gemini 11 missiooni rekordi, mis saavutas kõrguse 1373 km (853 miili).

Kuigi NASA Apollo missioonid lendasid kaugemale, ei sisenenud need traditsioonilisele Maa orbiidile, kuna nende sihtpunkt oli Kuu, mis asub umbes 402 000 kilomeetri kaugusel Maast. Polaris Dawn on seega jõudnud kaugeimale, kuhu inimene on jõudnud pärast viimast Apollo missiooni 1972. aastal, ning tähistab ka kaugeimat kosmoselendu, mille on kunagi teinud naine. Sarah Gillis ja Anna Menon on seega kõige kaugemale Maast jõudnud naised.

Vaatamata riskidele veetis Resilience rekordkõrgusel umbes 10 tundi, mis on miinimumaeg vajalike andmete kogumiseks, misjärel laskuti madalamale orbiidile 700 km kõrgusele.

Murranguline kosmosekõnd

SpaceXi ja Polaris Dawni meeskonnad võivad seda verstaposti küll tähistada, kuid kõige riskantsemad ettevõtmised on selle viiepäevase missiooni ajal veel ees. Missioon on kavandatud katsetama kommertskosmoseuuringute piire ja aitama testida tehnoloogiaid, mida SpaceX soovib tulevikus kasutada kaugemate kosmosemissioonide jaoks.

Kogutud andmed aitavad ka SpaceXil täiustada tulevasi sõidukeid. Kiirgus võib häirida kosmoselaeva süsteeme ning see on esmakordne, kui puutetundlikud ekraanid ja muud moodsad digitaalsed seadmed on kokku puutunud selliste kiirgusastmetega.

Juba neljapäeva hommikul proovib Polaris Dawni meeskond – kuhu kuuluvad Shift4 Payments tegevjuht Jared Isaacman, tema lähedane sõber ja endine USA õhujõudude piloot Scott Poteet alias Kidd ning SpaceXi insenerid Anna Menon ja Sarah Gillis – teha esimese erakosmosekõnni.

See murranguline sündmus toimub orbiidil viibimise kolmandal päeval, umbes 700 kilomeetri (435 miili) kõrgusel Maast. Isaacman, Menon, Poteet ja Gillis pääsevad kosmosevaakumisse, kui nende Crew Dragoni kapsli rõhk langetatakse ja ümmargune luuk avatakse. Kaks meeskonnaliiget, Gillis ja Isaacman, väljuvad kosmoselaevast ja viibivad avakosmoses umbes kaks tundi.

Meeskonda kaitsevad kosmose ohtude eest SpaceXi uued kosmoseskafandrid, mida tuntakse ka kui EVA-skafandreid (Extravehicular Activity). Need skafandrid disainiti ja tehti valmis 2,5 aastaga, mis on kosmosetööstuse jaoks erakordselt kiire aeg. Võrdluseks: NASA on rohkem kui kümme aastat püüdnud leida asendust rahvusvahelises kosmosejaamas kasutatavatele 40 aasta vanustele skafandritele.

Crew Dragoni kapsel on juba käivitanud pika eelhapnikuprotsessi, et valmistada astronaute ette kosmosekõnniks. See protsess töötab nii, et meeskonnaliikmete verest eemaldatakse aeglaselt lämmastikku, et gaas ei tekitaks kapsli rõhu muutudes vereringes mullikesi. Protsessi eesmärk on vältida dekompressioonitõbe – sama ohtlikku seisundit, millega võivad kokku puutuda sukeldujad, kes tõusevad veepinnale liiga kiiresti.

Erinevalt rahvusvahelise kosmosejaama kiirest eelhapnikuprotsessist, mis kestab vaid paar tundi, kestab Polaris Dawni meeskonna ettevalmistus 45 tundi. Kabiini hapnikusisaldust tõstetakse järk-järgult, samal ajal kui rõhku vähendatakse, et vältida ohtlike gaasimullide teket.

Pärast kosmosekõndi seisneb suurim väljakutse luugi sulgemises, kapsli rõhu normaliseerimises ja ohutus tagasipöördumises Maale.

Allikad: cnn.com ja collectspace.com

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles