Juba neljapäeva hommikul proovib Polaris Dawni meeskond – kuhu kuuluvad Shift4 Payments tegevjuht Jared Isaacman, tema lähedane sõber ja endine USA õhujõudude piloot Scott Poteet alias Kidd ning SpaceXi insenerid Anna Menon ja Sarah Gillis – teha esimese erakosmosekõnni.
See murranguline sündmus toimub orbiidil viibimise kolmandal päeval, umbes 700 kilomeetri (435 miili) kõrgusel Maast. Isaacman, Menon, Poteet ja Gillis pääsevad kosmosevaakumisse, kui nende Crew Dragoni kapsli rõhk langetatakse ja ümmargune luuk avatakse. Kaks meeskonnaliiget, Gillis ja Isaacman, väljuvad kosmoselaevast ja viibivad avakosmoses umbes kaks tundi.
Meeskonda kaitsevad kosmose ohtude eest SpaceXi uued kosmoseskafandrid, mida tuntakse ka kui EVA-skafandreid (Extravehicular Activity). Need skafandrid disainiti ja tehti valmis 2,5 aastaga, mis on kosmosetööstuse jaoks erakordselt kiire aeg. Võrdluseks: NASA on rohkem kui kümme aastat püüdnud leida asendust rahvusvahelises kosmosejaamas kasutatavatele 40 aasta vanustele skafandritele.
Crew Dragoni kapsel on juba käivitanud pika eelhapnikuprotsessi, et valmistada astronaute ette kosmosekõnniks. See protsess töötab nii, et meeskonnaliikmete verest eemaldatakse aeglaselt lämmastikku, et gaas ei tekitaks kapsli rõhu muutudes vereringes mullikesi. Protsessi eesmärk on vältida dekompressioonitõbe – sama ohtlikku seisundit, millega võivad kokku puutuda sukeldujad, kes tõusevad veepinnale liiga kiiresti.
Erinevalt rahvusvahelise kosmosejaama kiirest eelhapnikuprotsessist, mis kestab vaid paar tundi, kestab Polaris Dawni meeskonna ettevalmistus 45 tundi. Kabiini hapnikusisaldust tõstetakse järk-järgult, samal ajal kui rõhku vähendatakse, et vältida ohtlike gaasimullide teket.
Pärast kosmosekõndi seisneb suurim väljakutse luugi sulgemises, kapsli rõhu normaliseerimises ja ohutus tagasipöördumises Maale.