:format(webp)/nginx/o/2024/09/10/16349125t1h8d55.png)
Tehisintellekti ehk TI kasutamine turunduses on viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud, eelkõige aga just meedias. Selles, kas tarbijad ka usuvad kunstmõistuse «kätetööd», sealhulgas tehisaru genereeritud pilte reaalsete fotode asemel, püüdis selgust saada TalTechi värske magister Jana Karimova oma teadustöös.
Eesmärgiks oli välja selgitada, millised on tarbijate hoiakud tehisintellekti loodud sünteetilise meedia suhtes ja kui usutav tundub selle loodud teave.
«Uuringu läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivset meetodit – veebipõhist küsitlust, mis toetus heuristilis-süstemaatilisele mudelile,» räägib Karimova oma uurimusest, «küsimustik hõlmas kahte videot ja kahte pilti, millest üks pilt ja video olid koostatud minu poolt sünteetiliselt ning teised olid autentsed. Sünteetilise meedia loomiseks kasutasin Synthesia Starteri ja MidJourney Basic Plan 6 programme.»
Sünteetiline meedia, mis on loodud TI abil, kasutades selleks tekstilist sisendit, andmeid ja algoritme, köitis Karimova tähelepanu juba mõnda aega: «olen näinud mitmeid reklaame, kus kasutatakse TI genereeritud pilte reaalsete fotode asemel. Just sellepärast otsustasin selle teema valida, et ennast uute muutustega kursis hoida.»
Uuringu tulemused näitasid, et tarbijate hoiakud sünteetilise meedia suhtes on madalamad kui reaalse meedia puhul. Samuti osutus väheseks sünteetilise meedia teabe usutavus. Video puhul on teabe usutavus pildiga võrreldes veelgi nõrgem.
«Hoiakud sünteetilise pildi suhtes osutusid video omadest kõrgemaks,» lisab teadusuuringu autor ja pakub, et põhjus võib olla selles, et sünteetilised videod on võrreldes piltidega väga uus tehnoloogia, mis võib tekitada vastajate seas teatud määral eitamist ja ebakindlust, mis omakorda võib viia madalamate hinnanguteni.
/nginx/o/2024/09/10/16349176t1heda9.jpg)
Praeguse generatsiooni pildiloome on videoloomest palju võimsam, mis annab Karimova sõnul eelise turunduskampaaniates just sünteetiliste piltide kasutamiseks: «sünteetilised pildid pakuvad kiiremat ja paindlikumat lahendust turunduskampaaniate loomiseks, eriti ootamatute kampaaniate puhul, kui on aeg on piiratud.»
Nii julgeb Karimova tulemuste põhjal järeldada, et sünteetilised pildid on saavutanud realistlikkuse taseme, mis on lähedane päris fotodele: «see erineb oluliselt sünteetilistest videotest, mille realistlikkus on veel arengujärgus.»
Arva ära, kas see video on ehtne või sünteesitud?
Magistritöö põhjal teeb Karimova turundajatele ja meediale järgmised ettepanekud:
1. Järkjärguline lähenemine on võtmeküsimus. Alusta nende sünteetiliste piltide katsetamisega, mis vastavad oma kindlatele vajadustele. See annab rohkem võimalusi leida vajaliku sisuga pilt, selle asemel et piirduda olemasolevate, reaalsete piltide valikuga. Enne laialdast kasutuselevõttu testi sünteetilist meediat oma sotsiaalmeedia postitustes, et hinnata selle mõju ja tarbijate reageeringuid.
2. Sünteetiliste videote puhul on oluline läbimõeldud lähenemine. Uuring näitas, et tarbijad suhtuvad sünteetilistesse videotesse kriitilisemalt kui reaalsetesse. Seetõttu soovitab autor kasutada lühikesi klippe ja rakendada neid platvormidel, kus inimesed kiiresti sisu tarbivad ega pruugi süveneda detailidesse. Näiteks sobivad väga hästi YouTube´i või Meta platvormid.
3. Sünteetilised pildid võivad olla eriti efektiivsed ilu ja kosmeetika valdkonnas. Uuring näitas, et sünteetilistel piltidel kujutatud inimesed tundusid füüsiliselt atraktiivsemad kui reaalsetel piltidel päris inimesed. See muudab need ideaalseks valikuks näiteks ilusalongide ja kosmeetikatoodete reklaamimiseks. Lisaks on naised uuringu kohaselt sünteetilise meedia suhtes üldiselt positiivsemad kui mehed. See võib olla oluline argument turundajatele, kelle sihtrühm on naised.
Loe Jana Karimova magistritööd «Tarbijate hoiakud tehisintellekti sünteetilisse meediasse» TalTechi digikogust.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)