Arheoloogid avastasid tõenäolise koha, kus neandertallased ja Homo sapiens segunesid

Hollandis Leidenis asuvas riiklikus antiigimuuseumis on välja pandud Madalmaade esimese neandertallase, hüüdnimega Krijn, rekonstruktsioon. Foto: EPA / Bart Maat

Teadlased on teinud kindlaks paiga, millises maailma punktis Homo sapiens ja neandertallased kõige tõenäolisemalt kokku said ja omavahel ristusid.

On juba hästi teada ja mõneti ebamugav fakt, et Homo sapiens ja neandertallased said omavahel järglasi. Senised uuringud on keskendunud ajale, mil see liikidevaheline suhtlus aset leidis, ja nüüd on uus teadustöö uurinud, kus see täpselt juhtuda võis.

Teadlased uurisid põhjalikult mõlema liigi geograafilist levikut Aasias ja Kagu-Euroopas hilispleistotseeni ajastul, mil teadaolevalt need kaks liiki kokku puutusid. Selle analüüsi tulemusena leiti konkreetne paik, kus mõlemad liigid tõenäoliselt kohtusid ja paaritusid. Selleks kohaks on värske analüüsi põhjal Zagrose mäed, mis on pikk mäeahelik Pärsia platool, mis laiub üle tänapäeva Iraani, Põhja-Iraagi ja Kagu-Türgi piiride.

Zagrose mäed oleksid nende kahe liigi jaoks olnud ideaalne kohtumispaik. Piirkonnas on rikkalik bioloogiline mitmekesisus ja topograafia, mis on sobilik paik suurte stabiilsete inimpopulatsioonide tekkeks. Lisaks oleks see võinud pleistotseeni kliima muutuste ajal võtta vastu inimesi teistest maailma osadest, olles koridoriks, mis ühendab jahedamat palearktilist piirkonda soojema afrotroopilise piirkonnaga.

Kahe liigi elupaigasobivuse mudelid ning nende võimalikud kontakt- ja segunemistsoonid Edela-Aasias ja Kagu-Euroopas. Foto: Scientific Reports

Asukoht on ka arheoloogiliste andmete ja geneetiliste tõenditega kenasti kooskõlas. Zagrose mäestiku piirkonnas on palju arheoloogilisi leiukohti, mis sisaldavad nii neandertallaste kui ka eelajaloolise Homo sapiens'i jäänuseid.

Üks kuulsamaid on Shanidari koobas Põhja-Iraagis Kurdistani piirkonnas, kus asub kõige paremini säilinud neandertallase skelett, mis on kunagi välja kaevatud. Samuti asub seal kuulus «lillematus» – neandertallase skelett, mille ümber oli taimede õietolmu. Kas need lilled olid paigutatud tahtlikult, on siiani vaidluse all.

Umbes samal ajal, kui selles piirkonnas olid neandertallased, näitavad tõendid, et Pärsia platoo oli Homo sapiens'i jaoks oluline sihtkoht, kui nad alustasid Aafrikast oma suuremat väljarännet.

DALL·E ettekujutus neandertaallaste ja Homo sapiens'i kohtumisest. Foto: DALL·E

Kokkuvõttes viitavad mitmed tõendid sellele, et Zagrose mäed, mis asuvad Euroopa, Aasia ja Aafrika ristteel, olid kohaks, kus erinevad inimliigid omavahel kohtusid ja segunesid.

Selle liigivahelise kokkusaamise tagajärjed elavad edasi ka tänapäeval. Teadlased avastasid 2010. aastal, kui sekveneeriti neandertallase täisgenoom, et Homo sapiens ja neandertallased paaritusid. Edasised uuringud on näidanud, et kõigi mitte-Aafrika tänapäeva inimeste genoomis on üks kuni neli protsenti neandertallaste pärandit. Need geenid mõjutavad endiselt paljusid meie väljanägemise ja käitumise aspekte – suuremad ninad, madalam valutaluvus ja suurem vastuvõtlikkus Covid-19-le ja depressioonile on osaliselt seotud neandertallaste geenidega.

Allikad: iflscience.com ja phys.org