Tehisintellekt on muutunud oluliseks vahendiks uute materjalide loomisel, eriti energiatõhususe ja taastuvate ressursside kontekstis. Näiteks on see võimaldanud leida ja disainida uusi, tõhusamaid materjale päiksepaneelidele ja aku tehnoloogiatele. Masinõppe abil saavad teadlased modelleerida ja ennustada materjalide omadusi kiiremini ja täpsemalt kui kunagi varem. See kiirendab uute, energiatõhusamate materjalide turuletoomist, mis on kriitilise tähtsusega, arvestades kliimamuutuste kiiret tempo.
«See on väga põnev uurimisvaldkond. Inimene annab tehisintellektile sisendi, millised elektrilised omadused näiteks mõnel elektrolüüdil oleksid, et sellest saaks näiteks väga hea aku. Siis masin aitab läbi kammida näiteks kolm miljonit materjali kandidaati ja filtreerida need näiteks kolmele, mis tehakse laboris valmis ja leitakse, milline on kõige efektiivsem,» avab Roosalu saates tehisintellekti võimalusi materjaliteaduses.
Lisaks pakub tehisintellekt ka laialdasi võimalusi keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks. Näiteks on AI tehnikaid kasutatud ookeanide seireks ja plastireostuse vähendamiseks, kus algoritmid analüüsivad satelliidipilte ja tuvastavad reostuskoldeid, mis võimaldab kiiremat ja tõhusamat reageerimist. Samuti aitab see optimeerida taastuvenergia tootmist, ennustades tuule- ja päikeseenergia võimsust, mis võimaldab paremini integreerida neid allikaid energiavõrku.
Robert Roosalu selgitab, kuidas AI mängib olulist rolli taastuvenergia tootmise efektiivsuses: «Näiteks taastuvenergia mahtude ennustamine ja salvestusmehhanismide optimeerimine on kriitilise tähtsusega. Mida täpsemini me suudame ennustada, kui palju tuult ja päikest homme on, seda efektiivsemalt saame seda võrku müüa.»
Kui energiakulu on probleemiks. AI ja masinõppe laialdane kasutamine nõuab märkimisväärset arvutusvõimsust, mis omakorda suurendab energia tarbimist ja jahutamise vajadust. Kuigi AI aitab lahendada paljusid keskkonnaprobleeme, toob see endaga kaasa ka suurenenud energiavajaduse, mis on vastuolus keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega. Siiski, nagu Robert Roosalu märgib, on tehnoloogia efektiivsuse ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiire areng tasakaalustav jõud.
Roosalu tõstab esile AI energiakulu kontekstis: «Kui vaadata kogu globaalset arvutusvõimsust, siis kõik serveripargid, mis maailmas on, moodustavad hetkel hinnanguliselt umbes ühe kuni kahe protsendi kogu elektritarbimisest. See on kontekst, millest me üldse räägime.»
Võib öelda, et kuigi AI pakub paljusid võimalusi keskkonna säästmiseks ja uute tehismaterjalide loomiseks, kaasneb sellega ka märkimisväärne energiakulu. Tulevikus on oluline keskenduda mitte ainult AI võimalustele, vaid ka selle jätkusuutlikule ja vastutustundlikule kasutamisele. Nagu Robert Roosalu rõhutas, peame leidma tasakaalu AI poolt pakutavate eeliste ja keskkonnamõjude vahel.
Kuula pikemalt tehisintellekti kasutamisest keskkonnasäästu saavutamiseks juba viimasest saatest.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/09/16347759t1h535a.jpg)
/nginx/o/2024/09/09/16347836t1h9e16.jpg)