Analüüs: USA suudaks Venemaa ja Hiina muuta paari tunniga tuumaimpotentideks

Ka sellised maa-alused raketišahtid saaksid paari tunni jooksul obadused, millest need taastuda ei suudaks. Nõukogude tuumaraketi šaht Ukraina muuseumieksponaadina. Foto: Wikimedia Commons

Ameerika Ühendriigid (USA) ja tema liitlased suudavad vajadusel hävitada kõigi Venemaa ja Hiina tuumarelvade stardipaigad mõne tunni jooksul, selgub hiljutisest raportist.

Raport kannab pealkirja «Õhurindel võidukad: strateegiline stabiilsus ja konventsionaalsed rünnakud» («Masters of the Air: Strategic stability and conventional strikes») ning selle autorid on Dan Plesch ja Manuel Galileo. See ilmus aasta enne USA-Venemaa START protsessi aegumist, mis on kavandatud 2025. aastaks.

Uuring keskendub USA ja liitlaste võimele teha mittekonventsionaalne ennetav rünnak oma vaenlastele, kasutades tavalisi raketikaitsevõimekusi. Uuritakse, kas USA-l ja tema liitlastel on võimekus hävitada Venemaa ja Hiina strateegilised tuumajõud mittekonventsionaalse ennetava rünnakuga. Väidetakse, et USA-l ja tema liitlastel on relva- ja ründevõimekuses teatud eelis, mis võib suurendada Venemaa ja Hiina hirmu ning on juba kaasa aitamas relvastuse võidujooksule. Raportis kutsutakse rahvusvahelisi organisatsioone üles mõistma olukorra tõsidust ja arutama võimaliku tuumadesarmeerimise üle.

USA ja liitlaste ülemaailmsed raketirajatised

Raportis käsitletakse eriti hiljutist USA teadet, mille kohaselt paigaldatakse Saksamaale aastaks 2026 pika tegevusulatusega raketid. Rakettide Lõuna-Saksamaale paigutamine toob mitmed Venemaa mandritevaheliste ballistiliste rakettide (intercontinental ballistic missile ehk ICBM) stardipaigad laskeulatusse.

Märgitakse ka, et USA õhujõud võivad hävitada raskesti ligipääsetavaid mobiilseid ja varjatud rakette, kasutades pomme ja lühimaarakette, samuti tiibrakette ja ballistilisi rakette. Tiibrakettide hulka kuuluvad JASSM-ER ja -XR, Tomahawk, AMRAAM, SM-3 ja SM6, mida tulistatakse õhusõidukitelt, laevadelt ja maismaa baasidest.

Kuigi Venemaa ja Hiina on teinud märkimisväärseid edusamme radari tuvastamise asjus, ei piisa raporti järgi sellest siiski USA ja tema liitlaste peitetehnoloogiate vastu. Lisaks suurendavad USA mehitamata droonid ja mehitatud lennukid relvade tegevusulatust ning vähendavad rünnakuaega.

Aegis, Patriot, THAAD ja teised õhukaitsesüsteemid annavad USA-le võimekuse alla tulistada Venemaa ja Hiina ICBMe, samuti saab õhk-õhk-rakette kasutada nende hävitamiseks vahetult pärast starti.

USA ülekaal merel ja õhus

Merede kohta märgitakse, et Venemaa allveelaevad on NATO riikide poolt lihtsamini jälgitavad ning on ka nende tegevusulatuses.

Analüüsitakse ka Venemaa ja Hiina strateegilisi pommitajaid. Venemaa TU-95MS Bear turbopropellermootoriga strateegilised pommitajad on aeglased ja haavatavad ning need võiksid ohustada vaid juhul, kui nad suudavad startida ilma et neid oleks segatud, mis NATO jaoks ei tohiks probleemiks osutuda.

Samuti lisatakse, et Venemaa TU-160/M Valge Luik strateegiliste pommitajate ootamatud rünnakud USA-le ja tema liitlastele on ebatõenäolised, kuna USA radarid ja õhk-õhk võimekus ületavad nende omi.

Raport märgib ka, et Hiinal puuduvad strateegilise tegevusulatusega pommitajad, mis suudaksid rünnata sihtmärke kaugemal kui 11 000 km.

Uuringu tulemused ja ettepanekud

Raportis viidatakse, et Venemaa ja Hiina võivad püüda suurendada oma tuuma- ja mittetuumarelvade ründevõimekust, et tasakaalustada USA ja tema liitlaste ülekaalu.

Samuti hoiatatakse, et selline suur erinevus võib konflikti korral põhjustada ohtlikke vigu ning valearvestusi mõlemal poolel.

Uuringu järgi on USA-l ja tema liitlastel tõenäoliselt olemas tänapäevane võimekus tuvastada, neutraliseerida ja kaitsta end Venemaa ja Hiina tuumajõudude vastu mittetuumarelvade abil.

Raport soovitab, et see võiks olla aluseks uute tehnoloogiate, nagu hüperhelikiirusel lendavad raketid, tehisintellekt ja küber-, kosmose- ja elektroonilise sõjapidamise teemalistele uuringutele.

See uuring on osa relvade leviku ja desarmeerimise projektist, mida juhib professor Plesch Londoni SOASi ülikoolist (SOAS University of London).

Projekti keskmeks on vajadus korraldada ÜRO Peaassamblee iga-aastane eriistung relvastuskontrolli ja desarmeerimise teemadel, nagu ÜRO peasekretär António Guterres oma 2023. aasta juulis esitatud Uue Rahuplaani (New Agenda for Peace) nime kandvas dokumendis soovitas.

Allikas: Interesting Engineering