Vaata videot Austraalias püüti kaamerasse unikaalne loomake

Copy
Vombat oma uru ees.
Vombat oma uru ees. Foto: RUNR

See konkreetne vombat on üks vaid 400st vabas looduses elavast Põhja-karvikvombatist. Veelgi olulisem on see, et tegemist oli terve noore isasega, kes oli hinnanguliselt alles eelmisel aastal oma ema kukrust väljunud. Kõik märgid viitavad sellele, et hiljuti loodud paljundusprogramm kaitsealal toimib.

Austraalia looduses vombati nägemine ei ole haruldane, kuid ökoloogidel õnnestus tabada üks eriti haruldane isend. Keset ööd pesast välja tulnud vombat kõndis juhuslikult mööda liikumisanduriga kaamerast, pakkudes looduskaitseala töötajatele põhjust rõõmustamiseks.

Noor Põhja-karvikvombat kakerdas Queenslandi osariigis asuval Richard Underwoodi looduskaitsealal (RUNR). See liik on üks Austraalia haruldasemaid ja kõige ohustatumaid imetajaid. Killustunud populatsioonid tähendavad piiratud paljunemisvõimalusi, nii et terve noore vombati nägemine annab ökoloogidele uusi lootusi, et aastatepikkused investeeringud RUNRi loodud metsloomade kaitseprogrammi hakkavad end ära tasuma.

Haruldased ülesvõtted noorest, äärmiselt ohustatud vombatist.
Haruldased ülesvõtted noorest, äärmiselt ohustatud vombatist. Foto: RUNR

Austraalia Looduskaitseameti (AWC) vanemökoloogi Andy Howe sõnul on väga rõõmustav teada, et ühel maailma kõige ohustatumal loomal läheb hästi ja ta paljuneb turvatud alal. Kuigi see ei ole esimene kaitsealal sündinud loom, on see esimene, keda on paari aasta jooksul täheldatud.

AWC koostab lähiajal geneetilise majandamise kava, et tagada taasasustatud populatsioonidele nii ressursid kui ka paljunemise tingimused nende arvukuse taastamiseks. «Vombat on üsna terve, mis näitab, et ta toitub hästi ja saab piisavalt energiat,» lisas Howe. «Üldiselt ütleb see meile palju RUNRi populatsiooni seisundi kohta, näidates, et vombatitel on siin sobivad tingimused ja nad tunnevad end piisavalt mugavalt, et paljuneda.»

AWC ökoloogid paigutasid liikumisanduriga kaamerad, et uurida pelglikke vombateid. Pildil on AWC vanemökoloog Andy Howe, kes paigaldab rajakaamerat.
AWC ökoloogid paigutasid liikumisanduriga kaamerad, et uurida pelglikke vombateid. Pildil on AWC vanemökoloog Andy Howe, kes paigaldab rajakaamerat. Foto: Brad Leue / AWC

Põhja-karvikvombat on haruldasem kui hiidpanda ja Sumatra tiiger ning 1980ndate aastate alguses hävines ta maaharimise tõttu peaaegu täielikult. See maailma suurim uruloom võib elada kuni 30-aastaseks ja veedab suurema osa oma ajast maa-alustes koobastes.

Hoolimata sellest, et Austraalias elavad mõned kõige ainulaadsemad imetajad planeedil, on selle riigi maine nende kaitsel kehv. Alates 1500ndatest aastatest on Austraalias toimunud umbes 35% imetajate globaalsest väljasuremisest.

Allikas: newatlas.com ja australianwildlife.org

Tagasi üles