Loe, kust saavad Amuuri pistrikud pikaks rändeks energiavarud? Neil on kõvasti nokkimist!

Copy
Noor Amuuri pistrik, kes üritab tabada lendavat termiiti
Noor Amuuri pistrik, kes üritab tabada lendavat termiiti Foto: Raptor Research Foundation / Phys.org

Teadlased on avastanud, et miljon Amuuri pistrikku (Falco amurensis) võivad vaid veidi üle kahe nädala jooksul tarbida kuni kaks miljardit termiiti.

Uurimus, mis avaldati ajakirjas Journal of Raptor Research, rõhutab Kirde-India kriitilist rolli nende röövlindude peatuskohana enne pika rännaku alustamist üle Araabia mere.

Amuuri pistrik kannab pikima teadaoleva üle mere toimunud lennuga röövlinnu tiitlit just selle, 3500 km pikkuse teekonna tõttu.

Amuuri pistrikud on väikesed röövlinnud, kes teevad aastas kaks mandritevahelist rännet. Sügiseti liiguvad nad Põhja-Aasia pesitsusaladelt Lõuna-Aafrikasse. Enne kui nad alustavad teekonda üle Araabia mere, peavad nad koguma energiat valgurikkast toidust, milleks on peamiselt termiidid.

India metsloomade instituudi teadlane Amarjeet Kaur ja tema kaasautorid toovad oma uurimuses «Saakliigid Amuuri pistriku toidulaual sügisesel läbisõidul Kirde-Indias» (Prey Species in the Diet of the Amur Falcon During Autumn Passage Stopover in Northeast India) esile Nagalandi, mis asub Kirde-Indias, tähtsuse Amuuri pistrike peatuskohana. Nende termiidipõhine toit osutab sellele, et piirkond on hädavajalik nende rände edukaks läbimiseks, muutes selle potentsiaalseks looduskaitse prioriteediks.

Teadlased kogusid ja uurisid pistrikute värskeid väljaheiteid, mis koguti aastatel 2017 ja 2018 Nagalandis asuvate erinevate pesitsuskohtade all. Väljaheidetest leiti suures osas kahte liiki seenekasvataja-termiite Odontotermes feae ja Odontotermes horni, mis osutusid pistrikute peamiseks saagiks. Lisaks jälgisid teadlased pistrike massilist termiidiparvedest toitumist, pakkudes sellega veelgi tõendeid nende putukate olulisuse kohta.

Termiidid on valgurikkad ja rasvased, mis muudab need ideaalseks energiarikkaks toiduks Amuuri pistrike jaoks. Kohalikud jahimehed, kes kutsusid pistrikke «loi», ehk putukasööja, hindasid kunagi neid toiduna just nende rasvakihi pärast. Täna on Naga rahvad aga tugevalt kaasatud pistrike kaitsmisse ning on lõpetanud nende küttimise.

Uurimisprojekti kaasautor Kumar alustas seda tööd kohalike teadlikkuse tõstmiseks. Nüüd on pistrikud muutunud kogu regiooni looduskaitse lipulaevaks. Kohalikud kogukonnad Nagalandis ning naabruses asuvates Manipuri ja Assami osariikides on iseseisvalt alustanud kogukondlike maade eraldamist mitte ainult Amuuri pistrike, vaid ka kogu piirkonna elurikkuse kaitseks, selgitab Kumar. Nagalandi kogukonnapõhine maahaldus võimaldab kaitsemeetmeid kujundada ka kohalike elanike poolt.

Uurimus tõstab esile Kirde-India peatuskohtade tähtsust Amuuri pistrike rändetsüklis, eriti enne Araabia mere ületust. Kaur ja tema meeskond olid üllatunud pistrike ja termiitide tugeva seose üle, märgates, et tundub, et termiidid on selles piirkonnas peaaegu ainus saak. Termiitide esiletõus ja pistrike kohalolu on erakordselt hästi sünkroniseeritud.

Kliimamuutused on mõjutanud juba paljude pikamaa-rändurite, nagu hiidrüdi (Calidris tenuirostris) ja vöötsaba-vigla (Limosa lapponica) käitumist. Amuuri pistrikud võivad olla tundlikud keskkonnamuutuste suhtes, mis võiksid häirida termiitide ja pistrike sünkroonset toimimist. See uurimus rõhutab ka putuktoiduliste röövlindude, näiteks Amuuri pistrike, olulist rolli putukapopulatsioonide reguleerimisel.

Kaur ja tema kolleegid loodavad tulevikus kaardistada täpsemalt Amuuri pistrike peatuskohtade spetsiifilised omadused Kirde-Indias, et arendada välja GIS-põhine mudel. Nad soovivad uurida ka termiitide liikumise tsüklit ja selle võimalikku sõltuvust kliimateguritest, eriti monsuun-vihmadest. "Peame kindlaks tegema, kas termiitide sülemlemise sündmused on oma olemuselt tsüklilised ja kuidas neid võivad mõjutada klimaatilised tegurid, eriti mussoonvihmad, " ütleb uurimirühm.

Amuuri pistrike kaitse vajab laiahaardelist lähenemist, kuna nende rände edukus sõltub vaid mõnest võtmekohast, kus nad saavad vajalikku energiat ammutada.

Allikas: Phys.org Raptor Research Foundation

Tagasi üles