Koerad saavad tõesti jutust aru - vaata ise!

Teadlased Amalia Bastos ja Patrick Wood koos ühe uuringus osalenud koeraga. Foto: California San Diego Ülikooli võrdleva kognitsiooni labor / today.ucsd.edu

Kui oled hiljuti Instagrami või TikTokki sirvinud, oled tõenäoliselt kohanud viiruse kombel levivaid videoid, kus koerad vajutavad helinuppudele, samal ajal kui nende omanikud teeseldud tüdimusega reageerivad oma karvaste sõprade näiliselt kõneosavatele nõudmistele.

Kes ei tahaks anda oma lemmikloomale võimalust vastata viisil, mida me mõista suudame?

Skeptikud, näiteks mõned bioloogid, on selle trendi peale ootuspäraselt kulme kergitanud, kuna koeraomanikud väidavad, et nende lemmikud suudavad helinuppude abil moodustada peaaegu lauseid, küsides süüa, paludes abi, andes häireid ja isegi hinnates oma peegelpilti, nagu on näha allolevas videos:

Kuid nüüd on California San Diego ülikooli võrdleva kognitsiooni labori teadlaste juhitud uus uuring näidanud, et see viiruslik nähtus polegi pelgalt veider moeröögatus.

Labori juht, professor Federico Rossano, selgitas, et see uuring käsitleb avalikkuse skeptilist küsimust, kas koerad tõepoolest mõistavad, mida nupud tähendavad. Uurimistulemus kinnitab, et sõnad on koertele olulised ning nad reageerivad neile sõnadele, mitte ainult seotud vihjetele.

Näiteks võib koer reageerida sõnale «õue» ust avama tormates, kuid kas ta reageeriks samamoodi, kui omanik vajutaks helinuppu, mis seda sõna ütleb? Mis saab siis, kui sõna ütleb võõras või kui võõras vajutab helinuppu?

Nende tegurite testimiseks viis teadlaste meeskond läbi kaks eksperimenti, uurides, millistes kontekstides koerad teatud sõnu mõistavad.

Uuringutes osalesid kaks eraldi gruppi kodukoeri; ühes eksperimendis külastasid teadlased 30 koera kodusid, teises viisid 29 koeraomanikku katseid ise läbi, järgides teadlaste juhiseid.

Kõiki neid koeri olid omanikud juba koolitanud kasutama helinuppe, mida tuntakse ka kui täiendava liigisisese kommunikatsiooni (augmentative interspecies communication ehk AIC) seadmeid, reageerimaks sõnadele «välja/õue», «mänguasi/mäng» ja «toit/sööma/õhtusöök/näljane».

Olenemata sõnade ütlejast (võõras teadlane või koeraomanik) ja edastamisviisist (räägitud sõna või nupu vajutamine), reageerisid uuritud koerad mänguga seotud ja õue minemisega seotud sõnadele konteksti mõttes sobivalt.

Uurijate sõnul viitab see sellele, et koerad reageerivad nupuvajutustele sobivalt isegi siis, kui puuduvad muud kontekstilised vihjed või omanikupoolsed juhised.

Mõlemas katses näitasid koerad mänguga seotud sõnadele reageerides umbes seitse korda rohkem mänguga seotud käitumisi ja samaväärset taset õue minemisega seotud käitumisi, reageerides õuega seotud sõnadele, mis viitab, et nad tundsid need sõnad ära ja reageerisid neile sobivalt.

Kuid teadlased ei leidnud veenvaid tõendeid, et koerad oleksid toiduga seotud sõnadele eraldi toiduga seotud käitumisega reageerinud.

Kuna tulemused olid võrdsed, olenemata sellest, kas eksperimenti viisid läbi teadlased või koeraomanikud teadlaste juhiste järgi, leiavad Rossano ja tema kolleegid, et on võimalik värvata koeraomanikke üle kogu maailma kodanikteadlastena, et koguda täiendavat tõendust helinuppudepõhise suhtluse kohta.

Kuigi varasemad uuringud on samuti näidanud, et koerad võivad mõista ja õigesti kasutada vähemalt mõnda sõna, sealhulgas näiteks üks kolli, kes tundis ära 1022 oma mänguasja nime, rõhutavad teadlased, et need uuringud ei testinud verbaalseid vihjeid muude kontekstuaalsete vihjete puudumisel.

Tulevikus uuritakse, kuidas koerad neid nuppe aktiivselt kasutavad, sealhulgas nupuvajutuste jada tähendust ja süsteemsust, lisas Rossano.

See töö rõhutab loomade uurimise tähtsust nende kodukeskkonnas, pakkudes ökoloogiliselt kehtivamat arusaama nende võimetest.

Uurimus avaldati ajakirjas PLOS ONE. 

Allikas: ScienceAlert