Muusika suudab ümber korraldada nii ajutegevust kui teha palju muudki

Muusika võib mõjutada nii uusi kui ka vanu mälestusi Foto: Postimees Dall-E tehisaru abil

Muusika võib parandada meie võimet omandada uusi teadmisi ja positiivselt mõjutada olemasolevaid mälestusi, näitavad kaks hiljutist uuringut. Need leiud võivad suunata muusikapõhiseid sekkumisi selliste seisundite puhul, nagu posttraumaatiline stressihäire (PTSD), depressioon ja dementsus.

Muusika on olnud osa inimkogemusest sajandeid, mõjutades meie emotsioone ja mälestusi. Sageli seostame teatud muusikat olulise sündmuse või ajaga, olgu selleks filmimuusika, pulmalaulud või meloodiad, mis aitavad meil üle saada suhete purunemisest. Muusikat kasutatakse ka taustana oluliste ülesannete täitmisel, näiteks töö, autojuhtimise ja õppimise ajal.

Kaks hiljuti avaldatud uuringut, mida juhtis USA GeorgiaTechi psühholoogiakooli doktorant Yiren Ren, käsitlesid muusika mõju õppimisele ja selle võimet muuta vanu mälestusi.

GeorgiaTechi mälulabori (Memory, Affect and Planning ehk MAP Lab) juhataja ja Reni teadustöö juhendaja Thackery Brown selgitas, et üks uuring käsitleb seda, kuidas muusika mõjutab mälestuse kvaliteeti selle esmasel kujunemisel, keskendudes õppimisele. Teine uuring käsitleb aga olemasolevaid mälestusi ja küsib, kas muusika abil on võimalik muuta nende emotsionaalset sisu.

Kas muusika võib muuta olemasolevaid mälestusi?

Alustades teooriast, et mälestusi saab uuendada, kui neid taas meelde tuletatakse, tutvustasid teadlased emotsionaalset muusikat mälestuste meenutamise ajal, et uurida, kas muusika suudab muuta mälestuse emotsionaalset sisu.

Katsetes osales 44 tervet täiskasvanut (24 neist naised) keskmise vanusega umbes 20 aastat. Kolmepäevase episoodilise mäluülesande käigus läbisid osalejad eraldi kodeerimis-, meenutamis- ja taastamisfaasid. Episoodiline mälu tähendab teadlikku varasema kogemuse meenutamist koos selle konteksti, sealhulgas aja, koha ja sellega seotud emotsioonidega.

Esimesel päeval puutusid osalejad kokku 15 neutraalse ja viie emotsionaalse lühikese väljamõeldud looga ning pidid ette kujutama, et nad ise kogevad kirjeldatud olukorda. Seejärel kirjutasid nad iga loo võimalikult detailselt välja ja hindasid oma tundeid üheksapunktisel skaalal. Eesmärk oli kujundada mälestusi, mis sarnanevad näiteks filmi vaatamisel või raamatu lugemisel tekkinud mälestustega.

Teisel päeval tehti osalejatele funktsionaalne magnetresonantstomograafia (functional magnetic resonance imaging ehk fMRI) skaneering, samal ajal kui ekraanil kuvati juhuslikes kohtades kümmet sõna. Neli neist sõnadest olid seotud eelmise päeva lugudega, ülejäänud kuus sõna olid emotsionaalsed «lõksud» – kolm positiivset ja kolm negatiivset –, mis ei olnud lugudes esinenud. Osalejad pidid tuvastama, millise looga seotud sõnad ekraanile ilmusid, meenutama seda lugu ja valima kõik sõnad, mis nende arvates sobisid kõige paremini selle loo kogemusega. Sõnavaliku ülesande ajal puutusid osalejad kokku kas positiivse või negatiivse muusikaga või vaikusega.

Kolmandal päeval läbisid osalejad kaks mälutesti 15 neutraalse loo kohta. Esimene mõõtis nende meenutamist sarnaselt esimese päeva ülesandega, kus nad pidid välja kirjutama, mida nad lugudest mäletasid. Teises testis oli sunnitud valiku ülesanne, kus osalejatele näidati juhuslikus järjekorras loo märksõnu ja lõkse ning küsiti, kas need ilmusid esimesel päeval. Uurijad lisasid ülesandesse ka uusi sõnu, mida polnud kummalgi päeval esinenud.

Teadlased leidsid, et emotsionaalne muusika, eriti positiivne muusika, mis mängis taustal mälestuse taasaktiveerimise ajal, suudab muuta keeruliste mälestuste emotsionaalset tooni. Osalejad valisid negatiivseid lõkse harvemini, kui taustaks oli positiivne muusika, võrreldes negatiivse muusika või vaikusega.

Ren tõdes, et see toob esile mälu paindlikkuse muusika suhtes ja muusika võimsa rolli meie olemasolevate mälestuste muutmisel.

Uurijad rõhutavad, et kuigi me ei saa halba mälestust muuta, lisades sellele rõõmsa taustamuusika selle kujunemise ajal, viitavad nende leiud sellele, et positiivse muusika kuulamine vana mälestuse taaselustamisel võib seda muuta.

Brown lisas, et muusika abil on võib-olla võimalik aidata inimestel oma tundeid muuta ja kujundada ümber teatud mälestustega seotud emotsionaalne toon.

Muusika kasutamine õppimise parandamiseks

Järgmine küsimus, mida uuriti, oli muusika mõju uue teabe meeldejätmisele. Teadlased soovisid uurida, kas muusika kuulamine õppimise ajal aitab või takistab uue teabe omandamist ning kas teatud tüüpi muusika on teistest tõhusam.

Ren selgitas, et nad soovisid uurida muusika potentsiaali mälutehnilise vahendina, mis aitab meil teavet paremini meelde jätta.

Uuringus osales 48 inimest (25 neist naised) vanuses 18–24 aastat, kellele õpetati abstraktsete kujundite seeriat, kuulates kas tuttava tooni, rütmi ja meloodiaga muusikat või tonaalsuseta ja ebaregulaarset muusikat.

Kuulates tuttavat, regulaarselt struktureeritud ja seega väga etteaimatavat muusikat, suutsid osalejad kujundite järjestust kiiremini õppida ja meelde jätta, samas kui ebaregulaarne muusika takistas mälu kodeerimist oluliselt. Uurijad seostasid kiirema õppimise ja meeldejätmise aju võimega luua uus informatsioonile põhinev või struktureeritud raamistik.

Ren märkis, et sõltuvalt muusika tuttavlikkusest ja struktuurist võib see meie mälu kas aidata või takistada.

Teadlased leiavad, et nende tulemused võivad mõjutada muusikapõhiseid ravimeetodeid selliste seisundite puhul, nagu PTSD ja depressioon, või taastusravi strateegiaid vananeva elanikkonna jaoks, eriti nende seas, kellel on dementsus.

Ren on põnevil oma muusikaarmastuse ja inimmälu uurimise sidumise võimalusest, kuna tema järgmine uurimisetapp võib anda väärtuslikku tõendust muusikapõhiste sekkumiste arendamiseks vaimse tervise ja kognitiivse funktsiooni parandamiseks.

Muusika mõju õppimisele käsitlev uuring avaldati ajakirjas PLOS One.

Allikas: GeorgiaTech Newatlas